"See juhtus mõni hetk tagasi, täpsemalt siis kell 9.09. Nii Eesti kui teised Balti riigid on Venemaa sagedusalast lahkunud," ütles Eesti süsteemihalduri Elering pressiesindaja Ain Köster ERR-ile.

Ettevõtte teatel lahutasid Balti riigid oma elektrisüsteemi laupäeva hommikul edukalt Venemaa kontrollitud sagedusalast ning töötavad nüüd iseseisvalt saartalitlusrežiimis.

"Saime täitsa kenasti hakkama. Terve see protsess kestis ju pea kolm tundi. Lõunanaabrid alustasid tegevusi kell kuus. Leedu ja Königsbergi piirkonna vahelised liinid läksid välja umbes 6.40. Leedu ja Valgevene liinid 7.30. Läti ja Venemaa liin kaheksa ja nüüd meie omad üheksa paiku," kirjeldas Köster.

Küsimusele, miks toimus lahutamine kell 9.09, mitte aga täistunnil, vastas Köster, et sellised lülitamised ei toimu kunagi minuti pealt.

Tema kinnitusel toimib Balti riikide elektrisüsteem nüüd iseseisvalt ning mingeid häireid ei ole: "Praegu tundub, et kõik on täitsa tipp-topp, muretsema ei pea."

Eleringi kinnitusel on laupäevaks vajalik sagedusreserv Balti riikidel olemas ja süsteemi sagedust haldavad koordineeritult kolm operaatorit oma keskuses.

Formaalselt lõppes Baltikumi ühise elektrisüsteemi leping Venemaa ja Valgevenega (BRELL) reedel kell 23.59.

Leedu lahkus kella kuue paiku

Balti riikide ümberlülitamist alustanud Leedu lahkus ühisest võrgust Venemaaga pärast kella kuut.

"Me oleme ühenduse katkestanud," ütles Leedu võrguoperaatori Litgridi pressiesindaja meediale.

"Kõik läks plaanipäraselt, ootuste kohaselt. Meil ​​on venelastega allkirjastatud protokoll, kuidas kõik toimub. Venelased võtsid meiega isegi paar minutit varem ühendust ja teatasid, et on valmis," rääkis Leedu elektri põhivõrguettevõtja Litgrid juht Rokas Masiulis Leedu Raadiole, mida vahendas rahvusringhäälingule LRT. Tema sõnul toimus ühenduse katkestamine isegi pisut varem, kuid Leedu oli selleks valmis.

"Kõigepealt ühendasime lahti ühe liini, siis 10–15 minuti pärast – teise liini ja sama aja pärast uuesti – kolmanda liini. Siis umbes poole tunni pärast ühendasime lahti ka Valgevene liini," rääkis Litgridi juht Leedu Raadiole.

"Kell 7.43 katkestas Leedu Kaliningradi ja Valgevene liinid," ütles Leedu elektri põhivõrguettevõtja Litgrid esindaja Matas Noreika BNS-ile.

Leedul viimastel aastatel püsti olnud 11 liinist Valgevenega töötas praegu vaid üks ja Kaliningradi oblastiga kuuest liinist kolm. Nende demonteerimine on kavas alustada veebruaris.

Masiulis ütles, et ka Läti katkestas kell kaheksa hommikul ühenduse Venemaa süsteemist. Sama kinnitas ka Läti rahvusringhääling oma kodulehel.

Saartalitlus on läinud plaanipäraselt

Balti riikide sünkroniseerimine (ühendamine - toim.) Mandri-Euroopa elektrivõrguga toimub kava kohaselt pühapäeva, 9. veebruari pärastlõunal.

Enne seda viivad Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemioperaatorid Elering, AST ja Litgrid läbi saartalitluskatsed. Katse ajal töötab Balti riike hõlmav elektrisüsteem selliselt, et see pole ühegi teise sagedusala osa. Elektritarbimine kaetakse sellel perioodil kohalike elektrijaamade ning Eesti-Soome ja Leedu-Rootsi alalisvoolu elektriühenduste abil. 

Eleringist öeldi õhtul kell viis, et Balti riikide saartalitlus jätkub plaanipäraselt ning Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid töötavad jätkuvalt iseseisvalt.

Kella viieks sagedusstabiilsuse katsed lõpetati. Katsete käigus lülitati juhitult elektrijaamasid sisse ja välja ning jälgiti selle mõju süsteemi toimimisele. 

Katsete perioodil lülitus ka Leedu Elektrenai elektrijaama energiaplokk planeerimatult võrgust välja ja ühendati hiljem tagasi võrku. Balti riikide süsteem reageeris väljalülitumisele edukalt ning elektrivarustus jäi stabiilseks, ütles Elering, lisades, et see kinnitab Balti süsteemihaldurite valmisolekut süsteemi juhtida.  

Pühapäeva hommikul tehakse pingega seotud katsed ning sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrivõrguga peaks toimuma plaanipäraselt, pühapäeva pärastlõunal.

Baltimaade tarbimise prognoos pühapäevaks on 3800 megavatti ja täiendav võimsusvaru 2000 megavatti, ütles Elering

Euroopaga luuakse ühendus pühapäeval

Kolme Balti riigi elektrivõrgu ühendamine Mandri-Euroopaga Poola kaudu algab pühapäeval kella kahe paiku, ütles Eleringi esindaja.

"Neid lülitamisi ei saa päris minutipealt ette planeerida, et millal see täpselt juhtub, et kuidas see lülitamise protsess käib. Kõik on endine, homme hommikul me veel testime pinge kõikumist ja siis kuskilt lõunast alates hakkavad tegevused Mandri-Euroopaga ühinemiseks. Ja need peaksid olema umbes kahe paiku läbi," rääkis Köster.

Võrgu vahetamisel on ka sümboolne tähendus

Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga tagab Balti riikidele sõltumatu, stabiilse ja usaldusväärse sageduse juhtimise oma elektrivõrkudes ning suurendab piirkonna energiajulgeolekut. Mandri-Euroopa sünkroonala hõlmab 26 riiki ja enam kui 400 miljonit elektritarbijat.

Eleringi juht Kalle Kilk on rõhutanud ka, et sünkroniseerimine Euroopa võrguga on ka julgeolekuküsimus.

Balti riikide sünkroniseerimisprotsess toimub koostöös Euroopa Liidu ja Euroopa ülekandesüsteemihaldurite ühenduse ENTSO-Ega. Euroopa partnerite toetus hõlmab nii sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute kaasrahastust Euroopa Liidult kui ka tehnilist tuge sagedusala vahetuse hõlbustamiseks.

Kolme Balti riigi sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga Poola kaudu on tänaseks läinud maksma 1,6 miljardit eurot, millest 75 protsenti on Euroopa Liidu kaasrahastus, ülejäänud osa kantakse aga ülekoormustulu fondist. Eestis tehti investeeringuid umbes 350 miljoni euro eest.

Investeeringute raames on Balti riikides ehitatud või rekonstrueeritud 1400 kilomeetrit kõrgepingeliine, ehitatud uusi alajaamu ja rekonstrueeritud ligi 40 alajaama. Lisaks on kolmes riigis kokku ehitatud tänaseks juba kuus sünkroonkompensaatorit ning kolm on veel ehitamisel.

Kuigi Leedu, Läti ja Eesti pole Vene ja Valgevene elektrit juba mitu aastat ostnud, on nad siiani tegutsenud Venemaa IPS/UPS süsteemil, mille sagedus on Moskvas keskselt reguleeritud.

Balti põhivõrguettevõtjad esitasid toonasele rahvusvahelisele elektriülekande koordineerimise liidule (UCTE) taotluse Mandri-Euroopa võrkudega liitumiseks juba 2007. aastal.

Aastakümneid arutuse all olnud plaanid Balti riikide lahutamisest neid endise Nõukogude Liidu ruumiga sidunud elektrisüsteemist said aga suurema hoo sisse pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal. Pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale 2022. aastal lõpetasid Balti riigid, mis on Kiievi veendunud toetajad, Venemaalt elektri ostmise.

Elektrivõrk oli viimane allesjäänud ühenduslüli Venemaaga kolmele riigile, mis said taas iseseisvateks pärast Nõukogude Liidu lagunemist ning ühinesid 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATO-ga, märkis Reuters.

Venemaa: see tõstab hindu

Balti riikide lahkumist Venemaa elektrisüsteemist kommenteerinud Vene välisministeerium väitis, et see on Eestile, Lätile ja Leedule kahjulik samm.

"Balti riikide lahkumine Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu energiaringist (BRELL) on poliitiliselt motiveeritud samm, mis tõstab piirkonnas elektri hinda, muudab elektrivõrgud vähem töökindlaks ja vähendab veelgi Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet. Euroopa majapidamised ja ettevõtted, eelkõige Balti riikides, kannavad selle kulud," märkis Venemaa esindus Euroopa Liidu juures oma kommentaaris, mida vahendas ka Vene välisministeerium.

Samas toodi esile, et Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodang kasvas eelmisel aastal kõigest 0,8 protsenti.

"EL-i jätkuv püüdlus katkestada energiasidemed Venemaaga ainult halvendab tema majanduslikke väljavaateid," leidis Vene välisametkond.

Eesti välisminister Margus Tsahkna märkis oma kommentaaris pärast Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgu lahutamist Venemaa süsteemist, et tegemist on olulise sammu energiajulgeoleku kindlustamiseks.

"Lõpetades Baltimaade energiasõltuvuse Venemaast, võtame agressorilt võimaluse energiat meie vastu relvana kasutada ning muudame oma süsteemid tugevamaks nii riiklikult kui ka kogu regioonis. Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinedes jagame edaspidi elektrivõrku oma partnerite ja liitlastega, saame ise kontrollida oma reserve ja meile avanevad uued võimalused energiaturul," kirjutas Tsahkna sotsiaalmeedias.

Ta rõhutas ka sünkroniseerimise edukaks läbiviimiseks tehtud koostööd Läti, Leedu ja Poolaga, Euroopa Liidult saadud rahastust ning Ameerika Ühendriikidelt ja Ühendkuningriigilt saadud tehnilist abi.

"See ühine pingutus näitab, et meie piirkonna julgeoleku kindlustamine ja Venemaale vastu astumine on strateegiliselt oluline ka meie liitlastele," märkis Tsahkna.