"Järgmise aasta jaotusvõti oleks 60:40 – tarbijale 60 protsenti ja tootjale 40 protsenti. Selle loogika on lihtne: selline jaotusvõti motiveerib jätkuvalt tootjaid investeerima taastuvenergia arendusse, selle kulu on meil mõnevõrra väiksem kui Lätis ja Leedus. Tarbija vaatest on see kulu enam-vähem sama (tänavuse aastaga - toim.)," rääkis Sutt neljapäeval pärast valitsuse istungit toimunud pressikonverentsil.

"Teise olulise mõõtmena on järgmiseks aastaks fikseeritud ka selle maht – 60 miljonit eurot – ja kui kulud lähevad suuremaks, siis üle ulatuva osa katab endiselt Elering," lisas energeetikaminister, kes andis valitsusele ülevaate tänavu käivitatud Balti sagedusreservide turust ja selle arengust ning sellest, milline võiks olla turu kulujagamise mudel järgmisel aastal. 

Sutt rääkis, et sel aastal läheb sagedusreservi kulu Eesti jaoks prognoositud 60 miljoni euro asemel maksma kuni 100 miljonit: "Erinevatel põhjustel, peaasjalikult seetõttu, et Lätil on olnud võimekust palju vähem kasutada hüdroenergia juhitavaid võimsusi, tuleb see kulu sel aastal suurem ja võib ulatuda kuni 100 miljonini."

Sagedusreservi hoidmise kulud katab sel aastal süsteemihaldur Elering ülekoormustasust.