"Hüvasti, Venemaa" olid Leedu presidendi Gitanas Nauseda esimesed sõnad, kui sai pühapäeval pärast kella 14 kõne operaatoritelt, et Balti riikide võrgu sünkroniseerimine Euroopaga oli edukas.

"Suur aitäh. See on suurepärane uudis ja me saame teatada kõigile oma sõpradele ja kogu rahvusvahelisele meediale, et me seda tegime. Hüvasti, Venemaa! Hüvasti, Lenin!" kõneles ta.

Rahulolu paistis ka Eesti poolelt.

"Ma arvan, et kõik energeetikud täna hüppasid rõõmust, et jah, umbes 20 aastat on selle nimel vaeva nähtud. On mõnes mõttes selle sajandi kõige kõvem asi, mille me oleme ära teinud," rääkis Eleringi juht Kalle Kilk.

Esmaspäevast alustab Elering vanade liinide ja mastide demonteerimisega. Selleks tekitatakse võimalikult piiri lähedale lahtiühendamise koht.

"Lastakse liinide otsast juhtmed alla, keritakse kokku, viiakse vanametalli. Mastid lastakse pikali, tükeldatakse ära, viiakse samamoodi kas vanametalli või siis osa, mis on betooniga mastid, purustatakse ja viiakse kuhugi täitematerjaliks. /.../ Ainuke küsimus on ikkagi selles osas, mis selle konkreetse üle piiri mineva mastivahega saab. Selle me peame naabritega kokku leppima," selgitas Kilk.

Poolteist päeva väldanud desünkroniseerimine Vene elektrivõrgust ning liitumine Mandi-Euroopa omaga kulges pahatahtlike sekkumisteta.

"Meil ei ole mitte ühtegi märki praegu – mis võib-olla ongi natuke küsimus, kas see nii ka aegade lõpuni jääb –, mitte mingisuguseid turvaintsidente mitte kuskil, mingisuguseid ei küber- ega pärismaailmas," kinnitas Kilk.

Sellegipoolest on palju tööd ja õppimist veel ees.

Kuigi Baltikum on nüüd seotud Poola-Leedu ühendusega, peab igaüks tagama oma riigi sisese stabiilsuse. Pühapäeva hommikul lõppenud saartalitluse testid kinnitasid, et saame iseseisvalt hakkama.

"Need näitavad seda, et me saame hakkama selliste ootamatute sündmustega ja me saame hakkama ka tavapäraste süsteemi sujuvate muutustega. Nii nagu ikka, kui tarbimine natuke muutub, siis tuleb reguleerida ka tootmist. Selleks on eraldi reservid ette nähtud, dispetšer peab need aktiveerima, kui vaja on. Ühesõnaga, see meie jaoks ongi täiesti uus maailm ja me kindlasti praegu õpime järgneva aja jooksul päris palju. Ma võin selle peale mürki võtta, et tuleb ka igasuguseid üllatusi," rääkis Kilk.

See, et saartalitluse testid läksid suurepäraselt, on energeetikaeksperdi, Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktori Mart Landsbergi sõnul oluline muutus kogu Baltimaade elektrisüsteemis. Viimaks on Baltimaad suutelised hakkama saama täiesti iseseisvalt, ükskõik mis ei juhtuks.

"Tuues ka paralleeli, et Balti riikide tarbimine nendel päevadel oli umbes 3500 megavatti, tipuajal natuke rohkem ning vaadates ka näiteks Iirimaa elektrisüsteemi, mis on väga pikalt töötanud saartalitluses sõna otseses mõttes – olles ka saare peal –, siis nende elektritarbimine ja -tootmine on umbes samas suurusjärgus nagu Balti riikidel kokku," rääkis Landsberg.

Kogu sünkroniseerimise maksumus on 1,6 miljardit eurot, millest suur osa läheb veel Poola ja Leedu vahelise täiendava liini ehitamiseks. Eesti poolelt on suuremad investeeringud lõpetatud.

"Sellises mahus töid, mis meil oleksid päriselt lõpetamata, meil ei ole. Ongi ainult igasuguste pisipuuduste likvideerimine," sõnas Kilk.

Nauseda: suur töö on veel ees

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles Vilniuses Balti riikide Euroopa võrku sünkroniseerimise puhul peetud üritusel, et Balti riigid on alati teinud tänuväärset tööd, hoiatades ülejäänud Euroopat energiasõltuvuse eest Venemaast.

"Teie hoiatasite meid, et Venemaalt ostetud odaval gaasil on varjatud hind. Sõltuvuse hind. Nüüd on Euroopa tervikuna pöördunud ära Venemaa fossiilkütustest. See on uus ajastu," sõnas von der Leyen.

Leedu president Gitanas Nauseda hoiatas sealsamas, et suur töö on alles ees.

"Nüüd on aeg meie saavutused kindlustada. Venemaa sõda Ukrainaga on radikaalselt muutnud meie ohuhinnangut Euroopa kriitilisele taristule. Hiljutised vahejuhtumid Läänemere allveetaristuga põhjustavad suurt muret ja muidugi ka põhjust resoluutselt tegutseda. Meie järgmine tähtis eesmärk on ehitada strateegiliselt tähtis elektriühendus Leedu ja Poola vahele 2030. aastaks," kõneles Nauseda.

Eesti president Alar Karis ütles, et Euroopa Liit peab täielikult peatama energiaimpordi Venemaalt.

"Kahjuks ostab Euroopa ikka veel Venemaalt vedelgaasi ja Vene varilaevastik tekitab endiselt meile probleeme Läänemerel. Muidugi on endiselt käimas ka Venemaa sabotaažikampaania meie vastu. Seepärast kutsun ma kõiki Euroopa riike jätkama meie iseseisvuse edasist suurendamist. Ma toetan tugevalt eesmärki katkestada igasugune Venemaa energiaimport Euroopa Liitu," ütles ta.