Kilk: Vene elektrisüsteemist lahkumine suurendab Eesti julgeolekut

Balti riikide lahkumine Venemaaga ühisest elektrisüsteemist ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga suurendab Eesti julgeolekut, ütles Eesti süsteemihalduri Elering juhatuse esimees Kalle Kilk.
"Pärast nädalavahetust saab keskkond energeetika mõttes olema oluliselt turvalisem meie jaoks – kõike seda me teemegi just julgeoleku eesmärki silmas pidades," ütles Kilk kolmapäeval antud pressikonverentsil. "Viimase hetke küsimused puudutavad seda, milliseid riske see kaasa toob, aga me unustame ära selle, milliseid riske see vähendab. Kokkuvõttes on see meie olemist väga palju lihtsamaks ja kergemaks tegev suursündmus."
Kilk võrdles toimuvat sellega, kui kullerfirma läheb vanade nõukogude-aegsete autode kasutamiselt üle moodsate lääne autode kasutamisele. "Sellel nädalavahetusel me istume Žigulist ümber Volkswagenisse, kus on kõik tänapäevasem, see kiirendab paremini, kus kütusekulu on väiksem, juhiabi süsteemid on oluliselt paremad – täpselt samasugune astmeline hüpe on meie enda võimekuses süsteemi juhtida," kirjeldas ta.
Lisaks tähendab Venemaaga ühisest elektrivõrgust lahkumine ka seda, et nüüd on Eesti võimeline ise hakkama saama, mis on ka kogu sünkroniseerimise põhieesmärk, rõhutas Kilk.
"Varasemalt oleme olnud väga palju sõltuvad kellegi teise armust. Sünkroniseerimine tähendab seda, et olles seda võimekust aastaid loonud, on meil nüüd olemas võimekus ise hakkama saada," rääkis ta.
Algul saareks, siis ühendus Mandri-Euroopaga
Kilk ja Eleringi sünkroniseerimise programmi juht Hannes Kont selgitasid pressikonverentsil, et kõigepealt toimub Balti riikide elektrisüsteemi lahutamine Venemaa võrgust.
Laupäeva, 8. veebruari hommikul varahommikul alustatakse liinide lahutamist Leedu-Kaliningradi suunal, sealt edasi liigutakse põhja suunas Leedu-Valgevene ühenduste katkestamisega, kust edasi katkestatakse Läti ja Venemaa ühendus ning sealt edasi Eesti ja Venemaa ühendus.
"Hommikuks umbes üheksa-kümne paiku alustame saartalitusega," ütles Kont.
Ta selgitas ka, miks on vaja korraldada saartalitus: "Me liitume teatud klubiga, Mandri-Euroopa sagedusala süsteemioperaatorite ühendusega. Ja klubil on klubi reeglid ja üks klubi reeglitest on ka see, et need, kes liituvad sagedusalaga, peavad vastama teatud standarditele, peavad olema valmis tegema teatud protseduure. Ja me viimegi sellega seoses läbi erinevaid protseduure - ühendame ennast vanast süsteemist lahti ja vaatame, mismoodi süsteem toimib. Teeme selle käigus mõningad testid, mis tõestavad meie uutele kolleegidele Kesk-Euroopast, et me saame hakkama, et me ei lähe neil koormaks kaela."
Pühapäeva ennelõunal toimub aga Balti riikide ühendamine Mandri-Euroopa süsteemiga.
"Tänase plaani järgi peaksime sünkroonalaga ühendatud olema kuskil lõuna paiku, orienteeruvalt kahe paiku peaks olema see hetk, kus tõenäoliselt, kui kõik läheb plaanipäraselt, oleme me siis sünkroonalas," rääkis Kont.
Riskid on maandatud
Kilk kinnitas, et kuna projekti on juba paarkümmend aastat ette valmistatud, on võimalikud riskid läbi mõeldud ning nendega toimetulekuks ettevalmistused tehtud.
"Ehk siis me teame, et meil peab olema piisav piisavalt tugev infrastruktuur, piisavad vahendid selleks, et me saame kogu aeg süsteemi tasakaalus hoida. Need kõik asjad on tänaseks hetkeks valmis," rääkis ta.
Teisipäeval toimus esimene sagedusreservi oksjon ning see läks ootuspäraselt ja hästi, tagades süsteemi toimimiseks vajalikud reservid, ütles Elering juhatuse liige Erkki Sapp.
"See varude kogus, mis on vaja selleks, et ennast turvaliselt tunda, on täiesti piisav, isegi rohkem, kui me oskasime alguses oodata. Et jah, me täna magame, vähemalt mina isiklikult magasin täna öösel tükk maad rahulikumalt kui eile öösel ja veel rahulikumalt kui üleeile öösel, nii et mida sellele konkreetsele hetkele lähemal, seda selgem ülevaade meil asjadest on ja seda kindlamalt me ennast tunneme," rääkis ta.
Lisaks on ülemineku õnnestumiseks ka soodne ilm, kuna pole oodata pikalt kestvat külma, mis võiks järsult suurendada elektri tarbimist või põhjustada süsteemis rikkeid, märkis Kilk.
Sünkroniseerimise hinnaks 1,6 miljardit
Kont rääkis oma ettekandes, et kolme Balti riigi sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga Poola kaudu on läinud maksma 1,6 miljardit eurot, millest 75 protsenti on Euroopa Liidu kaasrahastus, ülejäänud osa kantakse aga ülekoormustulu fondist.
Eestis tehti investeeringuid umbes 350 miljoni euro eest.
Investeeringute raames on Baltikumis ehitatud või rekonstrueeritud 1400 kilomeetrit kõrgepingeliine, ehitatud uusi alajaamu ja rekonstrueeritud ligi 40 alajama. Lisaks on kolmes riigis kokku ehitatud tänaseks juba kuus sünkroonkompensaatorit ning kolm on veel ehitamisel.
Lisaks väga põhjalikult uuendatud IT-süsteeme, märkis Kont. "Selleks, et sagedust juhtida uues olukorras, kuhu me kohe oleme astumas, on vaja väga häid IT-süsteeme, et meil oleksid silmad ja kõrvad, et millisekunditega aru saada, mis võrgus toimub ja seda juhtida. Ehk siis väga suur osa on olnud ka nii-öelda seire infosüsteemidel."
Kolmanda valdkonnana tõi Kont välja töötajate väljaõppe: "Me oleme treeninud oma inimesi, oleme õpetanud inimesi, loonud protsesse, töökorralduslikke kokkuleppeid, kuidas Baltikumi ühise meeskonnana sagedust tagada, reservturgudel toimetada."
Eraldi rõhutas Kont Balti riikide süsteemihaldurite väga head koostööd. "Sellist koostööd, igapäevast koostoimimist ei ole mina oma eelnevas elus näinud. See missioonitunne, mis meid ühendab, on olnud märkimisväärne motivaator. See koostöö on olnud viljakas ja väga hea energiaga. Siiamaani on meil ka igapäevaselt otsekontakt, see töö tõesti on sõna otseses mõttes igapäevane, reaalajas toimuv," rääkis ta.
Laupäeval 8. veebruaril lahutavad Eesti, Läti ja Leedu süsteemihaldurid oma riikide elektrisüsteemid Venemaa ja Valgevenega ühisest IPS/UPS süsteemist ning alustavad ühiselt isoleeritud saartalitluse katset. Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga on kavandatud 9. veebruarile.
Sünkroniseerimine parandab ülekandesüsteemide omavahelist ühenduvust ja turuintegratsiooni, võimaldades Balti elektrisüsteemidel tegutseda ühtsete ja läbipaistvate Euroopa reeglite alusel, tuues kasu kõigile tarbijatele, teatas Elering.
Toimetaja: Mait Ots