Koerte rünnakute tõttu saab talviti keskmiselt igas kuus viga neli, suviti seitse kuni üheksa inimest.

Kehtiva regulatsiooni järgi saab omavalitsus lemmiklooma pidamise eeskirja või heakorraeeskirja rikkujat korrale kutsuda aga alles pärast seda, kui tema vabalt ringi liikuv koer on juba kedagi rünnanud. Enne seda tohivad korrakaitseametnikud hooletu loomaomanikuga vaid vestelda ja rikkumistele tähelepanu juhtida. 

Seadusmuudatuse eelnõu üks algatajaid Tiit Maran (SDE) rääkis, et omavalitsuste käed omanike korrale kutsumisel on seotud.

"Nad võivad küll rääkida, kui on juba teada pikka aega, et mingid koerad on kurjad ja agressiivsed, aga omanik võib üldse mitte välja teha, sest omavalitsusel ei ole mingit muud võimalust, kui ainult veenda. Mitte midagi rohkem teha ei saa," ütles Maran.

"Tavaliselt siis tagantjärgi, kui mingi asi on toiminud, siis ta saab alles hakata rakendama teatud menetlusi selle olukorra lahendamiseks, aga inimene on juba saanud viga ja siis põhiline just oli see, et tekitada see teatud nagu jõuõlg omavalitsustele, et nad saaksid ennetavalt, kus need probleemid tõesti kuhjuvad, selliste omanikega, kes on vastutustundetud, midagi ette võtta," sõnas ta.

Maran lisas, et seadusemuudatus annab omavalitsusele õiguse teha järelevalvet koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmise üle, teavitada avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest, teha ettekirjutus ja kohaldada selle täitmata jätmise korral sunniraha. 

"Trahv on viimaste meetmete hulgas," ütles Maran. "Enne on ikkagi inimesega rääkimine, menetlemine, selgitamine, ettekirjutused, ja kui see kõik ei aita, siis alles sellisel juhul on see trahv seal nagu taustal olemas. See trahv võtab nagu inimeste tähelepanu enda peale, aga see on kõige viimasem üldse, mis saab teha, et eelkõige oleks see, et omavalitsustel oleks võimalik ennetavalt selliseid olukordi ära hoida, kus inimesed võivad sattuda sellist koera omanike koerte rünnaku alla, mis oleks olnud võimalik ära hoida, aga lihtsalt, et omanik ei ole õigel ajal õigeid otsustusi teinud."

Politsei- ja piirivalveameti arendusekspert Ly Kallase sõnul oli politseil eelmisel aastal loomadega seotud väljasõite üle 1300, millest 550 olid seotud koertega. Kokku alustati enam kui 70 väärteomenetlust.