"Me oleme ühenduse katkestanud," ütles Leedu võrguoperaatori Litgridi pressiesindaja.

"Kõik läks plaanipäraselt, ootuste kohaselt. Meil ​​on venelastega allkirjastatud protokoll, kuidas kõik toimub. Venelased võtsid meiega isegi paar minutit varem ühendust ja teatasid, et on valmis," rääkis Leedu elektri põhivõrguettevõtja Litgrid juht Rokas Masiulis Leedu Raadiole, mida vahendas rahvusringhäälingule LRT. Tema sõnul toimus ühenduse katkestamine isegi pisut varem, kuid Leedu oli selleks valmis.

Samuti kinnitas ta, et ka Läti katkestas kell kaheksa hommikul ühenduse Venemaa süsteemist.

Sama kinnitas ka Läti rahvusringhääling oma kodulehel.

"Kõigepealt ühendasime lahti ühe liini, siis 10–15 minuti pärast – teise liini ja sama aja pärast uuesti – kolmanda liini. Siis umbes poole tunni pärast ühendasime lahti ka Valgevene liini," rääkis Litgridi juht Leedu Raadiole.

"Kell 7.43 katkestati Leedus Kaliningradi ja Valgevene liinid," ütles Leedu elektri põhivõrguettevõtja Litgrid esindaja Matas Noreika BNS-ile.

Kõik kolm Balti riiki peaks BRELL-ist lahkuma orienteeruvalt kella üheksaks hommikul.

Formaalselt lõppes Baltikumi ühise elektrisüsteemi leping Venemaa ja Valgevenega (BRELL) reedel kell 23.59.

Kui välja lülitamine on lõpetatud, algab isoleeritud toitesüsteemi test. See kestab umbes pühapäeva pärastlõunani.

Isoleeritud talitlustesti käigus kontrollivad kolm Baltikumi operaatorit – Litgrid, Läti AST ja Eesti Elering iseseisvalt süsteemi sagedust, testides selle vastupidavust erinevatele häiretele, valmisolekut isoleeritud tööks ning tehes sageduse ja pinge stabiilsuse teste.

Süsteemi sagedust haldavad koordineeritult kolm operaatorit oma keskuses. Nii nädalavahetusel kui ka hiljem haldab Leedus sagedust Litgridi süsteemijuhtimis- ja andmeturbekeskus Viršuliškės.

Litgridi sõnul toodetakse isoleeritud töökatse ajal suurem osa elektrist kohalikest allikatest – päikese- ja tuuleelektrijaamadest, hüdro- ja soojuselektrijaamadest. Leedus saavad töövalmis Leedu elektrijaama 8. ja 9. plokk, samuti Panevėžyse ja Mažeikiai Orlen Lietuvos elektrijaamad.

Pärast isoleeritud töökatse lõpetamist ühendatakse Balti riigid pühapäeva pärastlõunal LitPol Linki kaudu otse Poola ja kogu Mandri-Euroopa sünkroonpiirkonnaga.

Kuigi Leedu, Läti ja Eesti pole Vene ja Valgevene elektrit juba mitu aastat ostnud, on nad siiani tegutsenud Venemaa IPS/UPS süsteemil, mille sagedus on Moskvas keskselt reguleeritud.

Leedul viimastel aastatel olnud 11 liinist Valgevenega töötas praegu vaid üks ja Kaliningradi oblastiga kuuest liinist kolm. Nende demonteerimine on kavas alustada veebruaris.

Balti põhivõrguettevõtjad esitasid toonasele rahvusvahelisele elektriülekande koordineerimise liidule (UCTE) taotluse Mandri-Euroopa võrkudega liitumiseks juba 2007. aastal.

Aastakümneid arutuse all olnud plaanid Balti riikide lahutamisest neid endise Nõukogude Liidu ruumiga sidunud elektrisüsteemist said aga suurema hoo sisse pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal.

Elektrivõrk oli viimane allesjäänud ühenduslüli Venemaaga kolmele riigile, mis said taas iseseisvateks pärast Nõukogude Liidu lagunemist ning ühinesid 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATO-ga, märkis Reuters.

Balti riigid olid seni katkestuste vältimiseks sageduste juhtimisel ja võrkude stabiliseerimisel tuginenud Venemaa võrgule.

Pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale 2022. aastal lõpetasid Balti riigid, mis on Kiievi veendunud toetajad, Venemaalt elektri ostmise.