Vesiniku katseprojekte kerkib Eestis teisigi. 2023. aasta lõpus sai Tallinna sadam 10 miljonit eurot, et panna vesinikutootmine püsti Muugal. Selle summa sisse peaks mahtuma ka üks avalik tankla ja kaheksa vesinikku tarbivat autot.

Eesti Energia lubab sama raha eest vesinikutootmist Purtse tuulepargi juurde ning tanklad Tartusse ja Saugale. Muuhulgas peaks vesinikus toel sõitma hakkama kolm vesinikubussi. Kõige ambitsioonikam projekt tuleb aga Paldiskisse, kus Derivaat NH3 lubab vesinikku ammoniaagi tootmiseks kasutada.

Aga kõige esimese vesinikutehase paneb tööle Utilitas, mis sai toetust juba 2021. aastal. Ettevõtte ärianalüüsi juht Aivo Lokk rääkis, et elektrolüüser on juba Väos püsti ja esimene rohevesinik toodeti detsembris.

"Selle süsteemi terviktestimine on veel ees. Seal on lisaks elektrolüüserile ka vesiniku puhastus- ja jahutusseadmed. Projekti raames tuleb ka kaks tanklat, üks Väos vesiniku tootmise juures ja teine Alexela tanklas Peterburi maanteel. Tanklaseadmed on püsti pandud ja ootavad ka sellist komplekstestimist. Autode osas on kõige lihtsam ehk 30 Toyota Miraid on juba Eestis," rääkis Aivo Lokk.

Esinduses umbes 74 000 eurot maksvate autodega hakkab taksoteenust pakkuma Bolt. Kui tootmisseadmetele, tanklatele ja sõidukitele kulunud raha mitte arvestada, maksab vesiniku toel takso sõitmine umbes sama palju kui bensiini toel sõitmine.

"Saja kilomeetri hind on kusagil 10 euro kandis," arvutas Lokk.

Ettevõte arvestab, et 30 Toyota Miraid tarvitavad aasta jooksul ära umbes 40 tonni vesinikku. Väo elektrolüüser suudaks sama ajaga toota 120 tonni vesinikku. Ehkki esialgu nii palju ei toodeta, usub Lokk, et kui kui tanklad tööle hakkavad, kasvab ka nõudlus.

"Juba täna on Eestis vesinikuentusiaste, kellel on autosid ja muid seadmeid, mis vesinikku tarbivad. Nemad saaksid kindlasti vesinikku osta. Narva on valmimas magnetitehas, mis tarbib vesinikku. Ka nendega on olnud esimesi kontakte. Meie poole on täna pöördutud ka hinnapäringutega, et mis see vesinik maksta võiks. Ning päringuid on nii Lätist kui ka Soomest. Meil on olemas vesinikku vedavad treilerid, millega on võimalik seda kaugema maa taha viia."

Aivo Lokk usub, et vesinikutarvitamist tagant lükkavaid toetusmeetmeid on vaja, sest turu vastu veel kalleid seadmeid rajada ei saa. Tehnoloogia juurutamiseks aga on vaja kuskilt alustada.

"Samamoodi nagu 20 aastat tagasi vajas toetust elektri kasutamine transpordis ja soojuses."

Lokk usub, et kui Utilitas Liivi lahte tuulepargi rajab, võib ka selle juurde elektrolüüserid püstitada.

"Vesinikutootmine on energiasalvestina väga hea, sest ta on kiirelt juhitav ning suudab ülejäävat energiat ära kasutada. Sellest vesinikust on edasi võimalik toota nii ammoniaaki kui ka e-kütuseid. Samuti on esimesed projektid mujal maailmas, kus vesinikku kasutatakse ära ka lennukikütuste tegemiseks," rääkis Aivo Lokk.