"Lahkun Rumeenia presidendi kohalt, et säästa Rumeeniat ja Rumeenia kodanikke kriisist," teatas Iohannis. Ta lisas, et paneb ameti maha 12. veebruaril. 

Rumeenias võib president olla  ametis maksimaalselt kaks viieaastast ametiaega järjest. 65-aastane Iohannis sai Rumeenia presidendiks 2014. aastal ning on varem öelnud, et jääb ametisse kuni uue presidendi valimiseni. 

Tema ametiaega pikendati detsembris, kuna toona tühistas Rumeenia konstitutsioonikohus presidendivalimiste esimese vooru tulemused, viidates luureandmetele, mille kohaselt korraldas Venemaa esimese vooru võitnud paremäärmuslasest kandidaadi toetuseks koordineeritud internetikampaania. 

Rumeenia kõrgeima kohtu otsuse kohaselt tuleb seetõttu kogu valimisprotsess uuesti läbi viia. Järgmised presidendivalimised peaksid toimuma mais ning Iohannis jäi seetõttu opositsiooni suure surve alla. Mitmed opositsiooniparteid nõudsid Iohannise tagandamist. 

Parlamendis algatati esmaspäeval ka protseduur Iohannise tagandamiseks, opositsioon on üritanud tema tagandamist algatada ka kaks korda varem.

"Mõne päeva pärast hääletab parlament minu volituste peatamise üle ja Rumeenia satub kriisi. Sellel kõigel on riigisisesed ja kahjuks ka rahvusvahelised tagajärjed," ütles Iohannis.

2024. aastal 24. novembril toimunud presidendivalimiste esimese vooru võitis ligi 23-protsendise toetusega Calin Georgescu, kes soovib lõpetada Rumeenia toetuse Venemaa sissetungi tõrjuvale Ukrainale.

Teises voorus oleks venemeelne kandidaat Georgescu pidanud minema vastamisi euroopameelse tsentristide liidri Elena Lasconiga. Teist vooru aga ei tulnudki ning kohtuotsus viis riigi institutsionaalsesse kaosesse.