Oluline teisipäeval, 11. veebruaril kell 22.45:

- Zelenski: Ukraina on valmis vahetama Venemaaga territooriume;

- Ukraina tabas droonidega Saraatovi naftatöötlustehast Venemaal;

- Õhurünnak tabas ka Rostovi oblastit;

- Ukraina dessantväelased vallutasid Kurski oblastis uusi alasid;

- Ukraina piiras rünnakute tõttu elektrivarustust;

- Trumpi kinnitusel külastab erisaadik Kellogg peagi Ukrainat;

- Hegseth: USA ei saada vägesid Ukrainasse;

- Zelenski rääkis Ramsteini formaadi olulisusest Ukraina jaoks;

- Leht: USA lubab enne Ukraina rahuplaaniga väljatulekut ka Euroopaga konsulteerida;

- Vabariiklasest kongresmen kavandab lend-lease'i eelnõu;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit.

Zelenski: Ukraina on valmis vahetama Venemaaga territooriume

Ukraina pakub Venemaale territooriumide vahetamist osana võimalikest rahukõnelustest pea kolm aastat väldanud täiemahulise sõja lõpetamiseks, ütles president Volodõmõr Zelenski teisipäeval avaldatud intervjuus.

Zelenski kohtub reedel Müncheni julgeolekukonverentsil USA asepresidendi J.D. Vance'iga, kes on sageli kritiseerinud Ühendriikide toetust, mis on olnud Ukraina sõjategevusele eluliselt tähtis.

"On hääli, mis ütlevad, et Euroopa võiks pakkuda julgeolekutagatisi ilma ameeriklasteta, ja ma olen öelnud alati ei," ütles Zelenski teisipäeval usutluses Briti ajalehele The Guardian, mis avaldati teisipäeval Briti ajalehe veebilehel.

"Julgeolekugarantiid ilma Ameerikata ei ole tõelised julgeolekugarantiid," ütles ta.

Trump soovib, et mõlemad pooled jõuaksid kokkuleppele, mille tingimused tekitavad Ukrainas muret.

"Me vahetame ühe territooriumi teise vastu," ütles Zelenski, lisades, et pakub Moskvale ala, mille Ukraina hõivas Venemaa Kurski piirkonnas kuus kuud tagasi.

"Ma ei tea, saame näha. Aga kõik meie territooriumid on olulised, mingit prioriteeti ei ole," ütles ta.

Venemaa ütleb, et on annekteerinud viis Ukraina piirkonda – Krimmi 2014. aastal ning seejärel Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja 2022. aastal –, kuigi tal ei ole nende üle täielikku kontrolli.

Ukraina tabas droonidega Saraatovi naftatöötlustehast Venemaal

Ukraina korraldas ööl vastu teisipäeva droonirünnaku Venemaa mitmes oblastis, muuhulgas sai tabamuse ja süttis Saraatovi oblastis asuv naftatöötlemistehas ning sihtmärgiks oli ka läheduses paiknev pommituslennukite baas Engelsis.

Venemaa Saraatovi oblasti võimud tunnistasid teisipäeva hommikul täpsustamata tööstusettevõttele tekitatud kahjust droonirünnakus, kuid nende väitel põhjustas selle mitte droonitabamus, vaid droonirusude allakukkumine.

Sotsiaalmeedias avaldatud videotel on näha tulekahjusid naftarafineerimistehase territooriumil.

Heavy UAV attack against the Saratov region in Russia. Allegedly the Saratov refinery and the Engels air base was struck by "incoming debris". A large fire and explosions can be seen. pic.twitter.com/hJDWGKuJgu

— (((Tendar))) (@Tendar) February 11, 2025

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juurde kuuluva desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andrei Kovalenko teatas teisipäeva hommikul, et öösel korraldati droonirünnak Saraatovi naftatöötlemistehasele ja Engelsi linnale Venemaal.

"Saraatovi naftatöötlemistehast rünnati. See ei ole esimene rünnak. Selle rafineerimisvõimsus on seitse miljonit tonni naftat aastas," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Kovalenko rõhutas, et sellel tehasel on oluline roll Vene armee kütusega varustamisel. See oli sõjalise logistika jaoks kriitilise tähtsusega juba Teise maailmasõja ajal ja ka tänapäeval on see endiselt oluline armee kütusega varustamise seisukohast.

Lisaks Saraatovi naftatöötlemistehasele rünnati tema sõnul Engelsit, kus asub Vene pommituslennuväe baas.

Rünnakutest teatasid ja levitasid videoid ka mitmed Venemaa propagandakanalid sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram. Rünnakutest põhjustatud tulekahjusid seostavad nendes kirjutajad aga traditsiooniliselt ainult väidetavalt alla tulistatud droonide rusudega.

Ka Venemaa kaitseministeerium teatas traditsiooniliselt ainult allatulistatud droonidest. Venemaa võimude väitel tabasid ja tulistasid õhutõrjesüsteemid öösel alla 40 drooni: 18 Saraatovi oblasti kohal, 13 Rostovi oblasti kohal, kuus Brjanski oblasti kohal, kaks Volgogradi oblasti kohal ja ühe Belgorodi oblasti kohal.

Õhurünnak tabas ka Rostovi oblastit

"Öösel tõrjuti Rostovi oblastis Tšertkovski ja Šolohovski rajoonis droonirünnak, inimohvreid ega purustusi ei olnud," kirjutas kuberneri kohusetäitja Juri Sljusar teisipäeva varahommikul sotsiaalmeedias.

Esmaspäeval oli Sljusar teatanud mitme Ukraina drooni likvideerimisest Rostovi oblastis Millerovski rajoonis.

Ukraina-meelsete sotsiaalmeediakanalite teatel registreeriti Rostovi oblasti kohal rohkem kui 20 ründedrooni lend. Vene võimud kinnitavad enamasti Ukraina droonirünnakute korral, et õhutõrje tulistas kõik droonid alla ning kahjude korral väidetakse, et need on  põhjustatud tabatud droonide rusude allakukkumisest.

Rostov region. Over 20 of our✈️ UAVs were spotted over Millerovo and Chertkivskyi districts.
Actively working Air defense

Not without "missed" and "attacking debris" in the airfield area

Good night? pic.twitter.com/bUwDeWn3yn

— GMan (Ґленн) ☘️ (@FAB87F) February 11, 2025

Ukraina püüab regulaarselt rünnata Venemaal asuvaid sõjalisi objekte ning naftatööstusega seotud rajatisi, et takistada Vene relvajõudude rünnakuid ning kärpida Venemaa tulusid oma sõja rahastamisel.

Hegseth: USA ei saada vägesid Ukrainasse

USA kaitseminister Pete Hegseth ütles teisipäeval, et riik ei saada oma vägesid Ukrainasse. Hegseth ütles veel, et Euroopa liitlased peavad kaitsele kulutama rohkem raha.  

Ta tõi välja, et Euroopa mandriosa peab jääma igasuguse agressiooni eest vabaks, kuid just piirkonnas asuvad riigid peavad selle kollektiivsesse kaitsesse kõige rohkem investeerima, vahendas Reuters. 

Ukraina dessantväelased vallutasid Kurski oblastis uusi alasid

Ukraina relvajõudude õhudessantväe 82. Bukoviina üksiku ründebrigaadi sõdurid viisid läbi eduka ründeoperatsiooni ühes Venemaa Kurski oblasti piirkonnas, teatas õhudessantvägede väejuhatuse kommunikatsiooniosakond.

"Tihedas koostöös toetus-, lahingu- ja logistikaüksustega viisid Ukraina relvajõudude 82. üksiku dessantrünnakbrigaadi langevarjurid läbi eduka pealetungioperatsiooni ühel Vene Föderatsiooni Kurski oblasti suunal," seisab pressiteates.

Väeosa teatel hõivati kiire ja ootamatu manöövri tulemusena uued positsioonid ja Ukraina üksuste taktikaline olukord paranes oluliselt.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rääkis eelmisel nädalal, et Ukraina relvajõud alustasid Kurski oblastis vastupealetungi ja edenesid 2,5 kilomeetri võrra.

Ukraina piiras Vene rünnakute tõttu elektrivarustust

Ukraina piiras teisipäeval Vene õhurünnakute tõttu elektrivarustust. Sellest teatanud energiaminister viitas Venemaa rünnakutele Ukraina energiataristu vastu.

"Järjekordne rünnak Ukraina energiasüsteemi vastu. Öösel ründas vaenlane gaasitaristut. Tänase hommiku seisuga on energiasektor jätkuvalt rünnaku all," ütles Herman Haluštšenko sotsiaalmeedias.

"Selleks, et vähendada võimalikke tagajärgi energiasüsteemile, rakendab ülekandesüsteemi operaatorfirma kiireloomuliselt elektrienergiaga varustatuse piiranguid."

Minister lisas, et ka maagaasi taristut rünnati ja et võimud jagavad teavet, kui julgeolekuolukord seda võimaldab.

Ukrenergo teatas, et ulatusliku raketirünnaku tõttu kasutatakse avariiseiskamisi.

"Piirangumeetmed tühistatakse pärast õhurünnaku lõppu ja energiasüsteemi olukorra püsikindlaks muutumist," märkis ettevõte ja lisas, et seiskamisi kasutatakse eelkõige Dnipropetrovski ja Donetski oblastis.

Moskva on kuude kaupa rünnanud Ukraina energiataristut ja väidab, et nende eesmärk on kahjustada rajatisi, mis aitavad Kiievi sõjaväge.

Ukraina on vastukaaluks korraldanud rünnakuid Venemaa energiataristule ja sõjalistele objektidele. Moskva omakorda süüdistab Ukrainat USA ja Suurbritannia antud rakettide kasutamises rünnakutes kaugel Venemaa sisealal asuvate objektide vastu.

Mõlemad vaenupooled püüavad saada lahinguväljal edu enne läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, mis peaksid eeldatavasti leidma aset USA vabariiklasest presidendi Donald Trumpi teise ametiaja esimeses pooles.

Trumpi kinnitusel külastab erisaadik Kellogg peagi Ukrainat

USA president Donald Trump kinnitas esmaspäeval, et erisaadik Keith Kellogg, kelle ülesanne on koostada ettepanek Ukraina sõja peatamiseks, külastab peagi Kiievit.

Trump nõuab sõja kiiret lõpetamist, kuid samal ajal soovib Ukraina president Volodõmõr Zelenski Washingtonilt Venemaaga sõlmitava lepinguga tugevaid julgeolekugarantiisid. 

Üks Ukraina presidendi allikas ütles uudisteagentuurile AFP, et Kellogg peaks saabuma Ukrainasse 20. veebruaril.

Ukraina president Zelenski ise teatas esmaspäeval, et president Trumpi meeskonna liikmed külastavad Ukrainat veel sel nädalal, enne Müncheni julgeolekukonverentsi algust.

Zelenski rääkis sellest esmaspäeval Kiievis Euroopa Investeerimispanga presidendi Nadia Calvinoga korraldatud ühisel pressikonverentsil. 

"Täna on oluline keskenduda Ukraina ja USA meeskondade praktilisele tööle ning ühisele nägemusele võtmeteemadest. Muidugi võib olla erinevaid arvamusi, kuid peab olema ühine arusaam peamistest prioriteetidest – kuidas peatada Putin ja kuidas anda Ukrainale julgeolekugarantiid. Sel nädalal on president Trumpi meeskonnast mõned tõsised tegelased Ukrainas," ütles riigipea.

"Siis on mul Müncheni konverentsil rida kohtumisi, mille seas üks USA asepresidendi J.D. Vance'iga," jätkas Zelenski.

Müncheni julgeolekukonverents toimub 14.–16. veebruarini ehk nädal enne Saksamaa parlamendivalimisi.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz (SPD) ütles äsjasel väitlusel CDU kantslerikandidaadi Friedrich Merziga, et Ukraina ei saa lähiajal NATO liikmeks saada.

Kantsler ütles, et Ukraina NATO liikmeks saamine ei saa niipea teoks, sest USA tõrjus selle soovi.

Scholz avaldas lootust Venemaa-Ukraina  rahuläbirääkimisteks pärast Donald Trumpi võimuletulekut Ameerika Ühendriikides. "Oleks väga hea, kui see sõda lõpeks," ütles kantsler.

Vastuseks küsimusele, kas NATO liikmesriigid võtavad Ukraina vastu, vastas Merz, et "nad ei saa seda teha". "NATO ei võta vastu liikmeid, kes on parasjagu sõjas," ütles Merz.

Kuid poliitik ei kommenteerinud Ukraina väljavaadet liituda alliansiga pärast sõja lõppu.

Samas nimetas kantslerikandidaat Ukrainale Euroopa Liiduga kandidaatriigi staatuse andmist õigeks sammuks ja märkis, et see annab Kiievile oluliselt rohkem julgeolekut.

30. septembril 2022. aastal esitas Ukraina ametlikult avalduse liitmiseks NATO sõjalise liiduga.

Selle aasta alguses ütles NATO peasekretär Mark Rutte, et Ukraina peaks tulevikus saama NATO liikmeks, kuid sellest on veel vara rääkida.

Ka Briti endine peaminister Boris Johnson ütles hiljuti, et pikaajaline rahu on ilma NATO liikmesuseta Ukrainas võimatu. Johnson nägi selles probleemi, et Ukraina alliansiga liitumise küsimust praegu aktiivselt ei arutata.

Zelenski rääkis Ramsteini formaadi olulisusest Ukraina jaoks

President Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et Ukraina jaoks on ülioluline säilitada Ramsteini formaat enam kui 50 riigi koalitsioonina ja saada pärast 12. veebruari kohtumist konkreetsed relvastusabipaketid.

Ukraina president tegi avalduse Euroopa Investeerimispanga presidendi Nadia Calviñoga ühisel  pressikonverentsil.

Ukrinformi ajakirjaniku küsimusele, kas Ramsteini formaat muutub seetõttu, et esimest korda juhib 12. veebruaril Ukraina kaitsekontaktrühma kohtumist Ühendkuningriik ja mitte USA, vastas Zelenski: "Ramsteini formaat ei ole ainult Euroopa partnerid ja USA, vaid see on 50+ riiki. Meie jaoks on äärmiselt oluline näha, kuidas see edasi areneb ja ootame esindatust kõigist riikidest, teiste seas ka Ühendriikidest," rääkis riigipea.

Ukraina president rõhutas, et Ramsteini formaadi peamiseks tulemuseks on ühine abi Ukrainale.

"Abipakettide arv, millega partnerid Ukrainat toetavad, väga spetsiifilised relvad ja väga konkreetne toetus. Ja ma olen kindel, et näeme seda ka tulevasel Ramsteinil," kinnitas riigipea.

Ukraina kaitsekontaktgrupi järgmine kohtumine toimub 12. veebruaril NATO peakorteris Ühendkuningriigi juhtimisel.

Kohtumine toimub enne NATO kaitseministrite kohtumist.

Leht: USA lubab enne Ukraina rahuplaaniga väljatulekut ka Euroopaga konsulteerida

USA presidendi erisaadik Ukraina ja Venemaa teemadel Keith Kellogg lubas Euroopa diplomaatidele, et konsulteerib enne rahuplaani lõplikku vormistamist oma NATO liitlastega.

Sellest teatanud Briti väljaanne The Telegraph märkis, et Kellogg lubas pidada läbirääkimisi NATO riikide "peaministrite ja presidentidega".

Vahepeal kavatseb USA esindaja rahuplaani elemente väidetavalt esitleda sel nädalavahetusel toimuval Müncheni julgeolekukonverentsil – hoolimata sellest, et Kellogg oli varem öelnud, et ta seda seal ei tee.

The Telegraphi andmeil võib plaan sisaldada jätkuvat sõjalist toetust Ukrainale vastutasuks juurdepääsu eest Ukraina maavaradele. Telegraphi allikate sõnul kinnitas Kellogg Euroopa partneritele USA kavatsust tugevdada Ukraina positsioone läbirääkimistel Venemaaga.

Vabariiklasest kongresmen kavandab lend-lease'i eelnõu

USA vabariiklasest kongresmen Joe Wilson teatas oma kavatsusest esitada Kongressis nn lend-lease'i seaduse eelnõu, mis võimaldab USA presidendil pakkuda relvi partnerriikidele, sealhulgas Ukrainale, kuna see jätkab Venemaa agressioonile vastupanu.

"Täna tutvustan Freedom First Lend-Lease Acti, et anda president Trumpile paindlikud volitused saata meie partneritele, sealhulgas Ukrainale, sõda võitvaid relvi, et heidutada sõjakurjategija Putinit," kirjutas kongresmen oma ametlikul lehel sotsiaalmeediaplatvormil X.

Ta märkis, et see oli midagi, mida eelmine president Joe Biden oleks pidanud juba ammu tegema.

"Tooge Venemaa [läbirääkimiste]laua äärde Ameerika jõu kaudu!" lisas vabariiklane.

Wilson on varem teatanud, et Kongress on keskendunud koostööle Trumpi administratsiooniga, et jätkata Ukraina toetamist, ja ootab selles küsimuses edusamme.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 851 880 (võrdlus eelmise päevaga +1390);

- tankid 10 014 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 20 844 (+31);

- suurtükisüsteemid 22 923 (+44);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1275 (+2); 

- õhutõrjesüsteemid 1060 (+1);  

- lennukid 370 (+1);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 24 755 (+132);

- tiibraketid 3056 (+2);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 36 807 (+169);

- eritehnika 3741 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.