Kes ehitab vähemalt 1200 ruutmeetrise netopinnaga hoone, peab rajama ka varjendi, olenemata sellest, kas plaanis on rahvamaja, kortermaja või restoran.

Tööstushoonete puhul algab varjendinõue 1500 ruutmeetrist. Kui avalikkusele suunatud hoone netopind küündib üle 10 000 ruutmeetri, peab varjend olema kõigile möödujatele avatud.

Siseministeerium loodab, et uued nõuded hakkavad kehtima nendele hoonetele, mille ehitusluba taotletakse pärast järgmise aasta esimest jaanuarit. See sõltub riigikogust, kelle kätte jõuab hädaolukorra seaduse eelnõu lähikuudel.

Täpsed kirjeldused, kuidas varjendit projekteerida ja ehitada, peaks valmima suvel. Aga esialgsed mõtted on siseministeerium paberile pannud.

"Eelkõige me võtsime aluseks Soome nõuded, kuna soomlastel on väga pikaaegne kogemus varjendite rajamisega," selgitas siseministeeriumi nõunik Mari Tikan.

Määrus reguleerib seinte ja lagede vastupidavuse

Varjend peaks vastu pidama nii hoone enda kokkuvarisemisele kui hoone kõrval toimuvale plahvatusele. Määruse praeguse kavandi järgi peavad varjendi seinad ja lagi kannatama ära saja kilonjuutoni suuruse surve ruutmeetri kohta. Nii suur surve tekib näiteks siis, kui ühel ruutmeetril seisab kuus-seitse sõiduautot või kaks isast India elevanti.

Umbes sama suur surve tekib ka siis, kui viie meetri kaugusel plahvatab suurtükimürsk või 25 meetri kaugusel väiksem FAB-100 tüüpi lennukipomm.

Vibratsioonikindluse tagamiseks peaksid ka varjendi siseseinad olema raudbetoonist, mitte näiteks tellistest. Samuti ei tohi varjendi siseseinu ega lage krohvida. Täpsemaid juhendeid paneb Mari Tikani sõnul kokku töörühm, kuhu kuuluvad nii projekteerijad, arhitektid kui ülikoolide teadlased. "Need juhendmaterjalid peavad tulema võimalikult hõlpsasti loetavad ja kasutatavad," ütles Tikan.

Sada varjendiga hoonet aastas

Siseministeeriumi hinnangul kerkib selliseid hooneid, kuhu tuleb rajada varjend, igal aastla pisut üle saja. Tikan rõhutas, et varjend saab olla igapäevaselt kasutusel hoopis muul otstarbel, peaasi, et ruumid oleks võimalik 74 tunni jooksul varjumiseks valmis seada.

"Eluhoones võib selleks olla kõige tavalisem hoiuruum või kogukondlik ruum, kus käiakse näiteks ühistu koosolekuid pidamas. Ühiskondlikes hoonetes võib teha sinna ilusalongi, bowlingusaali või näiteks laste mängutoa – täpselt selle, mida omanik soovib," sõnas Tikan.

Oluline on ka see, et varjend ei pea tingimata maa all asuma vaid võib olla ka esimesel korrusel "Sellisel juhul on hoone esimene osa ehitatud nii tugevana, et ta vastab varjendi nõuetele," selgitas Tikan.

Põhimõtteliselt võib varjendi ka täiesti eraldi hoonena ehitada. Samuti plaanib ministeerium leebemaid reegleid neile kinnisvaraarendajatele, kes ehitavad mitu hoonet lähestikku. Sellisel juhul võib rajada neile ühise varjendi, kusjuures praeguses kavandis on reegel, et varjend ei tohi olla välisuksest kaugemal kui 250 meetrit.

"See on väga suur erand," tõdes Tikan ning rõhutas, et selle punkti üle peetakse veel aru. "Me loodame, et nii pikki vahemaid ei pea inimene ikka läbima, kui ta endale varjumiskohta otsib."

Samuti arutatakse veel, kui suur peab varjend täpselt olema. Määruse praeguse kavandi järgi peaks see olema piisavalt suur, et jätta igale inimesele vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Hoone kasulikust pinnast peaks varjend enda alla võtma umbes kaks protsenti.

Varjendis peab olema veevaru ja käimlad

Varjendi juurde peab kuuluma ka pistikupesadega olmeruum ning kohad jäätmete ja vee hoiustamiseks. Iga varjendiruumi ruutmeetri kohta peab ära mahutama kuni 15 liitrit prügi ning 40 liitrit vett. Kui varjendis on veevarustus, peab hoiustama 15 liitrit vett ruutmeetri kohta. Kui veevarustust pole, peab lähim kraan asuma kuni 15 meetri kaugusel varjendi uksest. Iga 20 varjendiruumi ruutmeetri kohta peab rajama ühe käimla.

"Määruse tööversiooni järgi peab olema ka omaette elektrivarustus. Tuleb mõelda võimalikult autonoomse tegutsemise peale," sõnas Tikan.

Kõigis ruumides peab olema tagatud ka piisav ventilatsioon, kusjuures varjumise ajal peab see tagama piisava ülerõhu, et ohtlikud ained varjendisse ei pääseks. Selleks, et varjendi õhuvarustus oleks tagatud ka varingu korral, peaks õhuvõtutoru paiknema väljaspool hoone varinguala. See tähendab kaugemal, kui üks kolmandik hoone kõrgusest.

Hoonest vähemalt sama kaugel võiks määruse järgi olla ka varjendi avariiväljapääs. "See on arvestatud nii, et kui hoone peaks varisema, siis saaks varjendist kindlasti välja," selgitas Tikan.

Varjendi kaitseukse sulgumist ja uste tihendite korrasolekut peab kontrollima iga aasta. Samuti tuleb korra aastas kontrollida varjendi ventilatsiooniseadmete ja kanalisatsiooni korrasolekut.

Varjumine tuleb läbi mõelda 67 000 hoone omanikul

Ehkki uusi varjendeid hakkab Eestisse kerkima üsna pikkamööda, märkis Tikan, et varjumiskohti võiks lisanduda palju kiiremini.

Ta selgitas, et varjumine tuleb läbi mõelda kõigil neil, kellel on juba hoone, millise juurde peaks uuest peast varjendi ehitama. Lihtsustatult tähendab see, et enamiku üle 1200 ruutmeetrise netopinnaga hoonete omanikel tuleb koostada varjumisplaan. Selliseid hooneid on Eestis umbes 67 000.

"Ja juhul, kui on võimalik, siis tuleb neil kohandada mõni hoone osa varjumiskindlaks," sõnas Tikan ning rõhutas, et see ei tähenda hoone ümberehitamist. Piisab sellest, kui aknaavade katmiseks valmistatakse ette liivakotid ja lagede toestamiseks talad. Varjumiskohas peaks olema ka varuväljapääs ja piisavalt ruumi joogivee hoiustamiseks ja kuivkäimla kasutamiseks.

"Kui varjumisplaani koostades selgub, et selles hoones ei ole võimalik varjuda, siis saab läbi mõelda, kuhu mujale on võimalik minna," ütles Tikan.