Kaks Norra valitsusparteid – Tööerakond ja Keskpartei – tahavad katkestada elektriühenduse Taaniga.

Tuulepuudus Saksamaal ja Põhjamerel viis elektrihinnad Lõuna-Norras neljapäeva pärastlõunal 898 euroni megavatt-tunni kohta, mis on kõrgeim tase alates 2009. aastast ja peaaegu 20 korda kõrgem kui eelmisel nädalal.

"See on jama olukord," lausus Norra energiaminister Terje Aasland (Tööerakond).

Valitsev vasaktsentristlik Tööerakond teatas, et soovib järgmise aasta septembris toimuvatel parlamendivalimistel kampaaniat teha, et lülitada 2026. aastal välja elektriühendused Taaniga. Praegu on riik plaaninud selleks ajaks ühenduste uuendustööd.

Koalitsioonis olev Keskpartei on samuti pikka aega nõudnud ühenduse Taaniga katkestamist ning soovib ka Ühendkuningriigi ja Saksamaa ühenduste üle uusi läbirääkimisi.

Kriitikute sõnul on riikidevahelised ühendused põhjustanud Norras praegused kõrged hinnad. Samuti väidavad kriitikud, et Norra peaks saatma oma hüdroenergiast toodetud elektrit välismaale alles siis, kui on taganud madalad hinnad kodumaal – nii nagu riik toimis aastakümneid.

Hüdroenergia moodustab 90 protsenti Norra energiatoodangust, ülejäänud umbes 10 protsenti tuleb tuuleenergiast.

Probleemid Norras tekitavad ärevust ka EL-i riikides, kes soovivad kasutada riigi hüdroelektrienergiat, et tasakaalustada energiahindu mandril.

"Praegu on EL-i ja Norra suhete kriitiline hetk. Elektriühenduste katkestamist Euroopaga ei võeta hästi vastu," ütles üks EL-i suursaadik Oslos.

EL-i riigid hindavad integreeritud elektriturgu ja rõhutavad, et ka Norra impordib elektrit vajaduse korral võrkudevaheliste ühenduste abil.

Norra on ka Lääne-Euroopa suurim naftatootja. Riigist on saanud pärast Venemaale seatud sanktsioone paljude EL-i riikide suurim gaasitarnija.

Elektrihindade järsk tõus Norras viimastel talvedel on aga toonud kaasa poliitilise tormi, mistõttu on elektrivõrkude ühenduste küsimus tõenäoliselt järgmise aasta valimiste üks peamisi teemasid.

Küsitlused näitavad, et järgmistel valimistel purustatakse praegune valitsev vasaktsentristlik valitsus ning tekib paremtsentristlik valitsus.

Kuid ka küsitlusi juhtiv parempoolne Progressipartei soovib katkestada ühenduse Taaniga ning üle vaadata tehingud Ühendkuningriigi ja Saksamaaga, et vähendada "hinnaprobleemide levikut mandrilt Norrasse". Kõrge hind jõuab mandrilt Norrasse siis, kui tuule- ja päikeseenergiat toodetakse vähe või üldse mitte ning kui nõudlus on külma ilma tõttu suur.

Norra tarbijad on kõrgete hindade eest mõnevõrra kaitstud, kuna valitsus maksab alates teatud hinnast 90 protsendi elektri eest. Kuid Progressipartei nõuab, et valitsus maksaks kogu elektri eest, mis ületaks praegusest veelgi väiksemat lävendit. Erakond väidab, et riik teenib hüdroenergia tootmisega kõrgetest elektrihindadest miljardeid kroone.

Sarnased probleemid on ka naaberriigis Rootsis. Lõuna-Rootsis Göteborgi linnas maksid tarbijad kolmapäeval elektri eest 190 korda suuremat hinda kui põhjaosas asuvas Luleå linnas.

Nii Rootsil kui ka Norral on siseriiklikult kehvad elektri ülekandeliinid, mis tähendab, et põhjaosas, kus suur osa elektrist toodetakse, on hind sageli palju odavam kui lõunaosas, kus suurem osa sellest tarbitakse.

Norral on elektriühendused Rootsi, Taani, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Soome ja Madalmaadega.