"Ma teen ettepaneku käivitada kaitseinvesteeringute jaoks vabastusklausel. See lubab liikmesriikidel suurendada märkimisväärselt oma kaitsekulutusi," ütles von der Leyen Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnes.

We need a surge in defence spending.

Europe must bring more to the table.

I will propose to activate the escape clause for defence investments.

It will allow Member States to substantially increase their defence expenditure, in a controlled and conditional way.

— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) February 14, 2025

Euroopa riigid on kaitsekulutuste suurendamist arutanud alates Venemaa kallaletungist Ukrainale 2022. aastal. Küsimus on tõusnud taas päevakorra tippu seoses USA uue presidendi Donald Trumpi noomitustega, et Euroopa peab oma kaitsesse enam panustama ega saa loota vaid Ühendriikidele.

Euroopa Liidus kehtivate eelarvereeglite kohaselt ei tohi liikmesriigi eelarvepuudujääk ületada kolme protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja võlakoorem 60 protsenti SKT-st.

EL saab need reeglid eriolukordade ja kriiside ajal peatada, nagu tehti koroonaviiruse pandeemia ajal, mil riikidel oli vaja lisaressursse majanduse turgutamiseks.

"Ma usun, et me oleme nüüd uues kriisiperioodis, mis nõuab sarnast lähenemist. "Loomulikult teeksime me seda aga kontrollitud ja tingimuslikul viisil," ütles von der Leyen.

Prantsuse president Emmanuel Macron nimetas reedel Financial Timesis avaldatud usutluses reegleid iganenuks.

"Finants- ja rahapoliitiline raamistik, mis meil kehtib, on oma aja ära elanud," ütles Macron, kelle riik on üks kaheksast EL-is, kelle eelarvepuudujääk ületas 2023. aastal kolme protsenti SKT-st.

Brüsselit on reegleid muutma survestanud ka Itaalia, kes von der Leyeni reedest avaldust tervitas.

"See on esimene põhimõtteline samm õiges suunas, millele peab järgnema ka ühiste finantsinstrumentide loomine," teatas Itaalia valitsus.