Läti suunab tänavu kaitsesse 1,5 miljardit eurot ehk 3,45 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Senine plaan nägi ette järgmisel aastal 3,73 protsendini ehk 1,7 miljardini jõudmist. Siit pole neli protsenti enam kaugel, kuid siiski tuleb eelarve põhimõtted üle vaadata. Lätis on seni leitud, et pelgalt arve arvude pärast pole mõtet ka kaitsevaldkonnas taga ajada, sest raha tuleb suuta ka tulemuslikult kasutada. Nüüd aga näitab maailmas toimuv, et vajadused ongi suuremad.

"Mõistame, et peame järgmisel aastal suunama kaitsevaldkonda vähemalt nelja protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Lähiaastate eesmärk on viis protsenti. Eelarve suurendamine peab käima käsikäes ministeeriumite sisemiste reservide otsimisega. Ka kaitseministeerium peab üle vaatama, kuidas nende haldusalas raha kasutatakse. Läti eelistus on oma kaitsetööstuse areng, kuid suuri investeeringuid vajavad ka piirivalve, politsei ja päästjad," rääkis Läti peaminister Evika Silina.

"Meil on kahekümne kuue kaitsejõudude arendamise eesmärgi seas selged eelistused. Investeerime õhu- ja rannikukaitsesse, suurtükkidesse, lahingumasinatesse ja relvastusse. Suurendame droonivõimekust nii maal kui ka merel. Loomulikult nõuab see kõik raha. Sestap otsustasimegi vähemalt neli protsenti sisemajanduse kogutoodangust suunata kaitsevaldkonda," sõnas Läti kaitseminister Andris Sprudz.

Eelarve suurendamise otsus tehti pärast analüüsi, kuidas riik suudab täita nii NATO, Euroopa Liidu kui ka riigisiseseid kaitse-eesmärke.