Kuritegude, eriti varavastaste, arv on Eestis aastaga kasvanud

Eestis registreeriti 2024. aastal 28 345 kuritegu, mida on kolm protsenti enam kui aasta varem. Kõige enam kasvas varavastaste kuritegude arv - seitse protsenti.
Justiitsministeeriumi kuritegevuse ülevaate järgi olid levinuimad varavastased kuriteod vargused. Järgnesid kelmused, arvutikelmused ja omastamised.
Möödunud aastal registreeriti Eestis 14 841 varavastast kuritegu (osakaal kasvas seitse protsenti). Neist 3695 olid kelmused ja arvutikelmused.
Isikuvastaste kuritegude arv 2024. aastal varasemaga võrreldes ei muutunud, moodustades 20 protsenti kõikidest kuritegudest. Registreeriti 6701 isikuvastast kuritegu, millest 5412 olid kehalise väärkohtlemise juhtumid.
Tapmisi ja mõrvu registreeriti mullu 33, mida oli kümne võrra rohkem kui aasta varem.
10 000 elaniku kohta registreeriti eelmisel aastal Eestis keskmiselt 206 kuritegu. Kõige rohkem kuritegusid 10 000 elaniku kohta registreeriti Ida-Virumaal (326 kuritegu), järgnesid Lääne-Virumaa (277 kuritegu) ning Tartumaa (248 kuritegu).
Liikluskuritegude arv kasvas eelmisel aastal viis protsenti. Registreeriti 2714 liikluskuritegu. Nendest üle 80 protsenti moodustasid mootorsõiduki joobes juhtimised.