Jaemüüjate sõnul varastatakse aina rohkem ning suurim probleem on elukutseliste varastega.

"Meie jaoks ongi probleem osavad professionaalsed vargad, kes tegutsevad mitmekesi: üks inimene hajutab tähelepanu, keegi läheb suurte koguste kaupadega välja. Varastataksegi suurtes kogustes näiteks 10 pakki kohvi, 10 pakki mingit kallimat alkoholi – suurtes kogustes vargused, et müüa neid tooteid edasi järelturul," kirjeldas Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela.

"Viimasel ajal väga populaarsed on igasugused elektroonikaasjad, näiteks elektrilised hambaharjad. Oleme tuvastanud, et meilt varastatud asju müüakse Facebookis. Siis igasugused toidulisandid ja ilutooted. Kalamarja, isegi võid, punast kala varastatakse," lisas Järvela.

Teine liik vargaid on majanduslikult keerulises seisus inimesed. Politsei nägi möödunud aastal üha enam tavalisi inimesi varastamas näiteks tarbekaupu.

"Need on inimesed, kes varastavad enamasti toidukaupu, maiustusi ja selleks, et ära elada. Nemad on kindlasti see sihtrühm, kellega läbi süüteomenetluse ei ole meil võimalik seda muret lahendada. Siin on vaja välja selgitada, mis on see konkreetne põhjus, mis ajendab inimest poest vargile, ja tegeleda nende põhjustega – on need siis erinevad sotsiaaltoetused, on need tugivõrgustik. Lahendused on lihtsalt süüteomenetlusest erinevad," selgitas põhja prefektuuri operatiivjuht Lea Bärenson.

Kelmidele kaotasid Eesti inimesed möödunud aastal kokku 16 miljonit eurot. Sagenev kelmuseliik on investeerimispettused, kus ahvatletakse muinasjutuliste tootlustega. Aktsiate kõrval on kuum kaup kõikvõimalikud krüptovääringud.

"Investeerimispettuse korral pakutakse inimesele unikaalset, talle suunatud väga suure tootlusega väga head investeerimisvõimalust, millele tuleb reageerida väga kiiresti. /.../ Selliste investeerimispettuse avastamisel on mõistlik telefonikõne kohe lõpetada ehk isegi mitte nendega rääkida edasi, isegi mitte vabandama hakata. Lihtsalt konkreetselt kõne lõpetada. Mitte mingil juhul ei tohi sisestada igasuguseid PIN-koode kohtadesse, kuhu tegelikult võib-olla ei tahaks," rääkis riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson.

Petuveebilehekülje avastamisel tuleb e-kirja teel teavitada RIA-t aadressil cert@cert.ee või helistades numbril 663 0299.