Oluline esmaspäeval, 24. veebruaril kell 23.05:

- Trumpi sõnul võib sõda lõppeda nädalate jooksul;

- Macron: rahu ei tohi tähendada Ukraina alistumist;

- Trumpi sõnul on Putin nõus, kui Ukrainas on Euroopa rahuvalvajad;

- Riigid teatasid miljardite eurode ulatuses sõjalisest abist Ukrainale;

- Moskva: Ukrainaga saavutati kokkulepe Kurski elanike evakueerimiseks;

- Zelenski pakkus sõja lõpetamise algusena kõigi vangide vahetust;

- Witkoff: Ukraina konflikt provotseeriti;

- Ukraina teatel ründas Venemaa öösel 185 drooniga;

- Ukraina droonirünnaku järel süttis Rjazani oblastis asuv tööstusobjekt;

- Sõrskõi: Ukraina tabas eelmisel aastal Venemaal 377 olulist sihtmärki;

- EL-i juhid saabusid Kiievisse;

- Zelenski: valimiste korraldamine sõja ajal on võimatu mitmel põhjusel;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1050 sõdurit.

Trumpi sõnul on Putin nõus, kui Ukrainas on Euroopa rahuvalvajad

USA president Donald Trump ütles esmaspäeval pressikonverentsil Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, et Venemaa liider Vladimir Putin nõustub mõttega saata osana rahulepingust Ukrainasse Euroopa rahuvalvajad.

"Jah, ta on sellega nõus," ütles Trump Putini nõusoleku kohta. "Ma spetsiaalselt küsisin temalt seda. Tal ei ole sellega probleemi," lisas Trump.

Macron sõnas, et Euroopal Ukrainale julgeolekugarantiide andmisel oma roll täita. Ta ütles, et esmalt tuleks läbi rääkida relvarahus ja seejärel rahulepingus, mida toetavad julgeolekugarantiid.

"Me oleme valmis pakkuma neid julgeolekugarantiisid, mis võivad sisaldada ka sõdureid, kuid nad oleksid Ukrainas rahu säilitamiseks," ütles Macron.

"Nad ei oleks rindejoontel. Nad ei osaleks üheski konfliktis. Nad oleksid seal, et tagada rahu austamine," lisas Prantsusmaa president.

Trumpi sõnul võib sõda lõppeda nädalate jooksul

USA president Donald Trump ütles esmaspäeval Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga peetud pressikovnerentsil, et Ukrainas käiv sõda võib lõppeda nädalate jooksul.

Trumpi sõnul on praegu eesmärk saavutada Venemaa-Ukraina sõjas võimalikult kiiresti relvarahu ja lõpuks ka püsiv rahu. Trump lisas, et USA-l on olnud Venemaaga alates 20. jaanuarist, mil ta ametisse astus, selle eesmärgi nimel häid vestlusi.

Trumpi sõnul oli tema ja Macroni kohtumise eesmärk Ukrainas käiva sõja lõpetamine. Ta sõnas, et sajad tuhanded venelased ja ukrainlased on asjatult surnud ning terve põlvkond hävinud.

Trump ütles, et rahu saavutamise nimel on toimumas palju häid asju ning Macron on algusest peale olnud selle keskmes. Trumpi hinnangul nõustub Macron temaga, et praegu on õige ja võib olla ka ainus aeg sõda lõpetada.

USA president kordas juba varem öeldut, et lisaks tema riigile peaksid ka Euroopa riigid rahu tagamisse panustama. "Euroopa peab võtma keskse rolli, mis tagaks Ukrainale pikaaegse julgeoleku," ütles ta.

Trump süüdistas USA eelmise presidendi Joe Bideni administratsiooni mõtlematust paljude inimeste surmas. Tema enda administratsiooni eesmärk on Trumpi sõnul eelmise valitsuse vigade parandamine ja seda võimalikult kiiresti. Trumpi sõnul loodab ta, et tema pärand on rahutegemine.

Macron: rahu ei tohi tähendada Ukraina alistumist

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles pärast kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga, et riigipead tegid Ukrainat puudutavates aruteludes märkimisväärseid samme edasi. Ta rõhutas, et Euroopa ei ole hoidnud kõrvale Ukraina abistamisest.

Macron selgitas, et Euroopa Liit on investeerinud Ukraina julgeolekusse 128 miljardit dollarit, sest Ukraina on hoidnud kogu Euroopa julgeoleku rindejoont.

Macron lisas, et imetleb Ukraina inimeste vaprust ja usub, et keegi ei tahaks elada maailmas, kus suurte tahet saab lihtsalt peale suruda ja rahvusvaheliselt tunnustatud piire lihtsalt rikkuda.

Macroni sõnul oli tal Trumpiga pikk arutelu soovi üle Ukrainas käiv sõda lõpetada ning saavutada relvarahu, mis on kontrollitav ja võimaldab pidada läbirääkimisi kestva rahuni jõudmise üle.

Macron ütles ka, et julgeolekugarantiid on pikaajalise rahu tagatis. Ta lisas, et rahu ei tohi aga tähendada Ukraina alistumist või relvarahu ilma julgeolekugarantiideta.

"See peab võimaldama Ukraina suveräänsust ja lubama Ukrainal pidada läbirääkimisi teiste sidusrühmadega teda mõjutavates küsimustes."

Macroni sõnul oli ta kohtumine Trumpiga produktiivne ning näitab, et tee edasi on võimalik. "Me oleme jaganud oma arvamusi ja nõudmisi ning nüüd me teame kogu tööd, mida on vaja teha," ütles ta ajakirjanikele.

Macroni sõnul kohtub ta Trumpiga uuesti lähinädalatel.

BBC märkis, et nii Trump kui ka Macron tahavad sõja lõppu, kuid erineval viisil. Macron rõhutab, et igasugune rahulepe peab tulema koos julgeolekugarantiidega Ukrainale. Trump ei ole viimast aga maininud.

Ukraina ÜRO-s: ükski riik ei ole kaitstud, kui agressiooni õigustatakse

Ukraina ütles esmaspäeval ÜRO liikmetele, et ükski riik ei ole kaitstud, kui agressiooni õigustatakse.

"Kui agressiooni õigustatakse ja ohvrit süüdistatakse vastupidavuse ja tahte eest ellu jääda, siis pole ükski riik kaitstud," ütles Ukraina  asevälisminister Mariana Betsa.

ÜRO Peaassamblee valmistub esmaspäeval hääletama resolutsiooni üle, millega märgitakse Venemaa Ukraina-vastase täiemahulise sõja alguse kolmandat aastapäeva.

Washington kutsus ÜRO-s Ukrainat ja Venemaad toetama tema plaani sõja lõpetamiseks Ukrainas.

"USA esitatud resolutsiooni eelnõus on see välja toodud. Meie eelnõu palub konflikti kiiret lõpetamist ja kutsub püsivale rahule Ukraina ja Venemaa vahel. Seda on praegu vaja ning me kutsume kõiki liikmesriike, nende seas Ukrainat ja Venemaad meiega selles jõupingutuses ühinema," ütles USA suursaadik ÜRO juures Dorothy Shea.

Riigid teatasid miljardite ulatuses sõjalisest abist Ukrainale

Norra eraldab sel aastal Ukrainale 3,5 miljardi euro ulatuses sõjalist abi ja veel ühe miljardi väärtuses humanitaarabi, teatas esmaspäeval peaminister Jonas Gahr Støre.

Norra valitsusjuht ütles täiemahulise sõja alguse kolmandal aastapäeval Kiievit väisates, et Oslo eraldab Kiievile ka 300 miljonit eurot energiasüsteemi toetamiseks ja veel sama palju tööstuse arendamiseks.

"Mis puudutab Norrat, ma tahan teada anda, et me eraldame üks miljard eurot humanitaartoetuseks ja elanikkonna toetuseks," ütles ta. "Me tahame anda sõjalist abi. 2025. aastal eraldame 3,5 miljardit eurot."

"Me avasime ka otsekanali investeeringuteks teie tööstusesse. Teie tööstusele eraldatakse 300 miljonit eurot. Võib-olla saame teha koostööd paljudes valdkondades, eriti neis, mis puudutavad droone. See on erakordselt tähtis," lisas Norra peaminister.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez ütles samuti esmaspäeval, et tema riik annab Ukrainale veel ühe miljardi euro ulatuses sõjalist abi.

"Ma andsin just teada, et Hispaania saadab ukraina rahvale uue sõjalise abi paketi mahus üks miljard eurot," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Sánchez rõhutas samas, et "ainult diplomaatiast ei piisa, see tuleb ühendada jõu ja ühtsusega".

Taani valitsus eraldab Ukrainale täiendavalt ligi kaks miljardit Taani krooni (280 miljonit dollarit).

"Raha läheb muu hulgas laskemoonale Ukraina sõjaväelaste jaoks ning Ukraina brigaadi loomisele koos Põhjala ja Balti riikidega," teatas peaministri kantselei.

Moskva: Ukrainaga saavutati kokkulepe Kurski elanike evakueerimiseks

Moskva sõlmis Kiievi ja Punase Ristiga kokkuleppe tsiviilisikute evakueerimiseks Kurski oblastist, millest osa on Ukraina kontrolli all, teatas Venemaa õigusvolinik esmaspäeval. 

"On inimesi, kes on juba praegu seal (Ukraina Sumõ oblastis). Punase Risti ja Ukraina poolega on saavutatud kokkulepe, et nad evakueeritakse Valgevene kaudu Venemaale," ütles Tatjana Moskalkova Vene uudisteagentuuride teatel. 

Moskalkova ei täpsustanud, kui palju Kurski elanikke vastavalt kokkuleppele evakueeritakse. 

Vene võimude poolt koostatud ametlikus kadunud isikute nimekirjas oli algul vaid umbes 500 Ukraina hõivatud alade elanikku, kuid kohalike elanike teatel on neid ligi 3000. 

Zelenski pakkus sõja lõpetamise algusena kõigi vangide vahetust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pakkus esmaspäeval konflikti lõpetamise algusena kõigi sõjavangide vahetust. 

"Venemaa peab ukrainlased vabastama. Ukrainlased on valmis vahetama kõik sõjavangid kõigi sõjavangide vastu. See on õiglane viis alustamiseks," ütles Zelenski Venemaa täiemahulise sissetungi kolmandal aastapäeval. 

Witkoff: Ukraina konflikt provotseeriti

Ukraina konflikt provotseeriti ja seda ei teinud tingimata Venemaa, ütles USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Lähis-Idas Steve Witkoff.

"Seda sõda poleks tarvitsenud puhkeda. See provotseeriti. See ei tähenda tingimata, et selle provotseerisid venelased," ütles Witkoff usutluses CNN-ile. "Tollal räägiti palju Ukraina ühinemisest NATO-ga. Seda poleks olnud tarvis. Sisuliselt sai sellest venelastele oht."

Ukraina teatel ründas Venemaa öösel 185 drooniga

Ukraina õhujõud teatasid esmaspäeval, et Venemaa saatis öö jooksul Ukrainasse 185 drooni, millest Ukraina lasi alla 113, 71 kadus radaritelt.

Venemaa on juba kuid korraldanud Ukrainale peaaegu igapäevaseid massilisi droonirünnakuid.

ÜRO hääletab Ukraina sõja üle

ÜRO peaassamblee võib hääletada Venemaa Ukrainasse tungimise kolmandal aastapäeval kahe resolutsioonieelnõu üle, millest Ukraina Euroopa toetust omav ettepanek nõuab Vene vägede viivitamatut väljaviimist ning USA ettepanek nõuab sõja kiiret lõpetamist, kuid ei maini Moskva agressiooni. 

USA survestas Ukrainat oma eelnõu tagasi võtma, ütlesid tundmatuks jääda soovinud USA ametiisik ja Euroopa diplomaat pühapäeval. Ukraina keeldus resolutsioonieelnõu tagasi võtmast ja see pannakse 193-kohalises peaassamblees hääletusele, ütles kaks Euroopa diplomaati. 

USA soovib oma resolutsioonieelnõu hääletamist ka ÜRO Julgeolekunõukogus, nõukogu praeguse eesistuja Hiina teatel toimub hääletus esmaspäeva pärastlõunal. 

Ukraina droonirünnaku järel süttis Rjazani oblastis asuv tööstusobjekt

Ukraina droonirünnak sütitas Venemaal Rjazani oblastis asuvas tööstusobjektis tulekahju, vahendas Reuters kohaliku kuberneri teadet.

Hävitatud Ukraina droonide rusud põhjustasid Venemaal Rjazani oblastis asuvas tööstusettevõttes tulekahju, ütles piirkonna kuberner esmaspäeval.

"Esialgsetel andmetel keegi vigastada ei saanud, materiaalset kahju hinnatakse," ütles kuberner Pavel Malkov sõnumirakenduses Telegram.

Malkov ei täpsustanud, milline ettevõte põles. Venemaa julgeolekuteenistustele lähedane uudistekanal Telegram Baza teatas, et Ukraina droonid võtsid sihikule Rjazani naftatöötlemistehase, mis kuulub Rosneftile.

Ukraina ei ole teemat kommenteerinud. Reuters ei suutnud Baza raportit kontrollida.

Sotsiaalmeedias levivad põlengust videod.

God morgon! I natt fick Rosnefts oljreraffinaderi i ryska Rjazan drönarbesök på nytt och en brand utbröt. Det här är det raffinaderi som med sina 17,6 miljoner ton om året har tredje störst kapacitet i ryssland och det ser ut att vara AT-6 och står för nära hältfen av… pic.twitter.com/KSVaonniXU

— Fria Ukraina (@FriaUkraina) February 24, 2025

Sõltumatu Telegrami kanali Astra andmetel on see kolmas kord alates 2025. aasta algusest, kui droonid on Rjazani naftatöötlemistehast rünnanud. Ukraina tabas tehast varem ka 24. ja 26. jaanuaril.

Rajatise läheduses oli kuulda vähemalt viit plahvatust. Peastaabi esialgsetel andmetel põhjustas rünnak põlengu nafta esmase töötlemise tehase lähedal. Rünnaku täielikud tagajärjed on avalduse kohaselt alles selgitamisel.

Rjazan asub Venemaa-Ukraina piirist peaaegu 500 kilomeetri kaugusel.

Ukraina desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juhi Andrii Kovalenko sõnul on Rjazani naftatöötlemistehas üks Venemaa viiest suurimast naftatöötlemistehasest. Selle võimsus on 17,1 miljonit tonni naftat aastas.

Sõrskõi: Ukraina tabas eelmisel aastal Venemaal 377 olulist sihtmärki

Ukraina relvajõud tabasid 2024. aastal Venemaal 377 olulist sihtmärki, rääkis pühapäeval Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi, kelle sõnu vahendas uudistekanal Ukrinform.

Sõrskõi rääkis teemal foorumil nimega "Ukraina. Aasta 2025".

"Me hävitame vaenlast eemalt suurendades lööke nende territooriumile. Meie tegevuse sihtmärgiks on sõjaväeüksused, arsenalid, laohooned, sõjalis-tööstuskompleksi ettevõtete töökojad, naftatöötlemistehased ning muud energia- ja logistikaobjektid, mida Venemaa meievastases sõjas kasutab. Löögiulatus sügavale Venemaa territooriumile on jõudnud juba 1700 kilomeetrini. Valmistame ette uusi kaugmaarelvi ja need võetakse kasutusele," ütles Sõrskõi.

Sõrskõi andmetel viisid mehitamata süsteemide väed 2024. aastal läbi umbes 130 operatsiooni.

"Kokku sai 2024. aastal eduka kompleksse hävitamise sihtmärgiks 377 sihtmärki Venemaa territooriumil," kinnitas Sõrskõi.

Lisaks märkis ülemjuhataja, et 2024. aasta jooksul tarnis riik rindele üle 1 300 000 drooni.

"Sel aastal saame teha veelgi rohkem. Vaenlane kogeb täielikult meie droonide jõudu. Meie ülesanne on selles tehnoloogilises sõjas ees püsida," rääkis Sõrskõi.

Ülemjuhataja rääkis foorumil ka Kurski operatsioonist ja selle tähtsusest.

"Kaitseväe operatsioon Kurski võimaldas viia täiemahulised lahingutegevused üle Venemaa territooriumile ja sundis vastast võimekamad väeüksused teistest suundadest ümber paigutama. Kuus kuud pärast käivitamist pole see operatsioon oma tähtsust kaotanud," rääkis Sõrskõi.

"See mitte ainult ei hävitanud Venemaa pealetungi plaane Sumõ piirkonnas ja seal "julgeolekutsooni" loomist, vaid viisime esimest korda täiemahulise vaenutegevuse Venemaa territooriumile, sundides vaenlast teistest suundadest üle viima kõige võimekamad sõjaväeüksused. Ja täna, kuus kuud pärast selle algust, pole Kurski operatsioon oma tähtsust kaotanud. Jätkame mitmesaja ruutkilomeetri suuruse Venemaa territooriumi kontrolli all hoidmist. Hävitades seal mitte ainult Venemaa, vaid ka Põhja-Korea armeed," rõhutas Sõrskõi.

EL-i juhid saabusid Kiievisse

Euroopa Liidu juhid saabusid Venemaa agressiooni kolmandal aastapäeval Kiievisse, et näidata solidaarsust Ukrainaga.

"Oleme täna Kiievis, sest Ukraina on Euroopa. Kaalul ei ole üksnes oma ellujäämise eest võitleva Ukraina tulevik. Kaalul on Euroopa saatus," kirjutas sotsiaalmeedias Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes saabus Kiievisse koos EL-i ülemkogu alalise eesistuja António Costaga.

Ukraina väed tabasid Lääne-Aafrikast pärit Vene sõduri

Ukraina sõdurid tabasid Lääne-Aafrikast pärit Vene armee sõduri, kes väitis, et sõitis õppima Venemaal asuvasse Saraatovi linna, kuid mobiliseeriti hiljem sõjaväkke, vahendas uudistekanal Ukrinform.

Ukraina õhujõudude konsolideeritud laskurbrigaad jagas uudist sotsiaalmeedias.

"Konsolideeritud laskurbrigaadi väed koos merejalaväebrigaadi kaaslastega tõrjusid Vene rünnaku oma positsioonidele. Ühisoperatsioonis likvideeriti viis vaenlase sõdurit ja üks langes vangi," seisis avalduses.

"Vangi võetud sõdur väitis, et on pärit Lääne-Aafrikast ja saabus Saraatovisse õpinguteks. Seejärel võeti mees sunniviisiliselt Vene sõjaväkke," lisati teadaandes.

"Ukraina väed andsid sõjavangidele vajalikku arstiabi, toitu ja vett. Vastutasuks avaldas Vene mundris olnud Aafrika sõdur tänulikkust selle eest, et tema elu säästeti," teatas väeosa pressiteenistus.

Zelenski: valimiste korraldamine sõja ajal on võimatu mitmel põhjusel

Ukraina valimiste küsimus on Venemaa poolt korduvalt tõstatatud ja selle kohta liigub märkimisväärne hulk valeteavet, rääkis pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski. 

"Valimiste läbiviimine on aga endiselt võimatu juriidiliste piirangute, julgeolekuriskide ja demokraatliku protsessi tagamise väljakutsete tõttu," ütles Zelenski Ukrainas korraldatud foorumil nimega "Aasta 2025".

"Ukraina valimiste teema tõstatas Venemaa. Teema on saanud kõlapinda ka Ühendriikides ja see ei tulnud meile üllatusena. Samas pole meie partnerid seda teemat meiega kunagi tõstatanud," märkis Zelenski.

President avaldas arvamust, et see Venemaa veetud valimisdiskussioonide laine on ohtlik ja seda võib kasutada hoovana Ukraina vastu.

Zelenski rõhutas, et kui valimised peaksid toimuma praegu, siis oleks turvalisus esmatähtis, sest valimised peavad olema turvalised ja demokraatlikud, et neid legitiimseks tunnistada.

"Kuidas hääletavad inimesed sõja ajal? Kuidas hääletavad sõdurid rindel, kui nad ei saa koju tagasi pöörduda? Ma ei saa aru, kuidas see võimalik saab olla. Pealegi on see vastuolus Ukraina seaduste ja põhiseadusega. Kuid kõige kriitilisem küsimus on julgeolek. Kuidas saab sõjaväelane hääletada? Nad lihtsalt ei saa. Kuidas korraldada ausaid valimisi sõja ajal?" rääkis Zelenski.

President tuletas meelde, et möödunud õhtul saatsid Vene sõjaväelased Ukraina poole teele 267 drooni, mis on selge tõend Venemaa tegelikest kavatsustest ja otsene vastuolu Venemaa presidendi Vladimir Putini väidetega, et tahetakse sõda lõpetada.

"Mis saab Sumõ ja Harkivi oblastis hääletamisest? Aga Kupjanskis, kus inimesi evakueeritakse? Kuidas seal hääletamist korraldatakse? Kas välismaal saavad ukrainlased hääletada? Kuidas me hääletamiseks taristu ette valmistame? Kes jälgib valimisi eesliinil? Kui palju vaatlejaid tegelikult tuleb ja kas nad on nõus minema sellistesse kohtadesse nagu Pokrovsk?"

Zelenski rõhutas, et need on kriitilised küsimused, sest kui suur osa elanikkonnast ei saa hääletada, siis ei saa ka valimised olla ausad.

"Kas me peaksime otsustama, et aktiivsetest lahingutsoonidest teatud kaugusel ei hääletata? Aga inimesed elavad ka seal! Me ei saa lihtsalt teatud piirkondi hääletamisest välja jätta – see oleks ebademokraatlik ja vale."

Teine suur murekoht on Zelenski sõnul valimiste korraldamine ajutiselt okupeeritud aladel, kuna Venemaa võib üritada hääletusprotsessi manipuleerida või sellesse otseselt sekkuda. 

Zelenski tõi ühtlasi välja, et seaduse järgi ei saa valimisi korraldada sõjaseisukorra ajal. Kui sõjaseisukord tühistatakse ainult valimisteks, siis sunniks see paljusid sõdureid rindejoonel hääletama, mida Venemaa saaks sõjaliselt ära kasutada.

"Praegune olukord ja sõnumid, mida me erinevatest allikatest kuuleme, viitavad sellele, et peame arvestama kõigi riskidega. Kahjuks levitavad mõned meie partnerid desinformatsiooni. Ma ei usu, et president Trump ise nii arvab. Ma ei taha seda uskuda, sest meie strateegiline partnerlus on oluline. Seetõttu nimetan seda desinformatsiooniks."

Zelenski ülistas invasiooni aastapäeval Ukraina kangelaslikkust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ülistas Venemaa sissetungi kolmandal aastapäeval Ukraina vastupanu ja kangelaslikkust.

"Kolm aastat vastupanu. Kolm aastat tänu. Kolm aastat ukrainlaste  täielikku kangelaslikkust," ütles Zelenski. "Tänan kõiki, kes seda kaitsevad ja toetavad."

Esmaspäeval Kiievisse solidaarsusvisiidile saabunud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles esmaspäeval, et Ukraina võitleb ellujäämise eest ning Ukrainas on kaalul Euroopa saatus.

"Oleme täna Kiievis, sest Ukraina on Euroopa. Praeguses võitluses ellujäämise nimel ei ole kaalul üksnes Ukraina saatus. Kaalul on Euroopa saatus," kirjutas von der Leyen sotsiaalmeedias.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1050 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 868 230 (võrdlus eelmise päevaga +1050);

- tankid 10 177 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 21 157 (+6);

- suurtükisüsteemid 23 626 (+44);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1299 (+3); 

- õhutõrjesüsteemid 1081 (+0);  

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 26 645 (+217);

- tiibraketid 3064 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 38 444 (+110);

- eritehnika 3757 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.