Resolutsioon kajastab hiljuti ametisse astunud USA presidendi Donald Trumpi poliitikat Ukraina suhtes ja tema leplikumat suhtumist Venemaasse. Endise presidendi Joe Bideni administratsioon juhtis ÜRO-s jõupingutusi Ukraina toetamiseks kogu sõja vältel, tõdes uudisteagentuur Reuters.

Venemaa suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzia nimetas USA positsiooni muutumist konflikti konstruktiivseks ja ütles julgeolekunõukogule, et resolutsioon ei ole ideaalne, vaid "lähtepunkt tulevastele jõupingutustele rahumeelse lahendamise suunas".

15-liikmeline ÜRO Julgeolekunõukogu on kogu sõja vältel olnud Ukraina küsimuses ummikseisus ega ole saanud midagi ette võtta, kuna Venemaal selle alalise liikmena on vetoõigus.

Kuid 193-liikmeline Peaassamblee on korduvalt toetanud Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning nõudnud õiglast, kestvat ja kõikehõlmavat rahu kooskõlas ÜRO põhikirjaga.

USA-l ei õnnestunud esmaspäeval enne hääletust julgeolekunõukogus veenda ÜRO Peaassambleed, kus on esindatud kõik riigid, võtma vastu sama kolmest lõigust koosnevat julgeolekunõukogu eelnevalt vastu võetud resolutsiooni.

Resolutsioonis leinatakse inimohvreid "Venemaa-Ukraina konfliktis", korratakse ÜRO eesmärki säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning lahendada vaidlused rahumeelselt ning nõutakse konflikti kiiret lõpetamist ja püsivat rahu.

Julgeolekunõukogu resolutsioonid on ÜRO põhikirja kohaselt siduvad, Peaassamblee resolutsioonid aga mitte. Peaassamblee resolutsioonidel on aga poliitiline kaal, mis peegeldab globaalset vaadet sõjale.

Julgeolekunõukogu võttis USA resolutsiooni vastu 10 poolthäälega, kuid selle Euroopa riikidest liikmed Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Taani, Kreeka ja Sloveenia jäid erapooletuks. Venemaa hääletas poolt pärast seda, kui ta ei suutnud seda muuta ja pani veto Euroopa taotlustele lisada teksti Ukrainat toetavaid seisukohti.

"See resolutsioon viib meid rahu teele. See on esimene, kuid ülioluline samm – mille üle peaksime kõik uhked olema," ütles USA suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures Dorothy Shea julgeolekunõukogule. "Nüüd peame kasutama seda Ukraina, Venemaa ja rahvusvahelise üldsuse rahumeelse tuleviku ehitamiseks," lisas ta.

Trumpi tegevus rahuvahendamisel on aga teinud Ukraina ja tema Euroopa liitlased ettevaatlikuks, kuna USA liider keskendub liialt Venemaale ja pannud nad muretsema, et nad võidakse sõja lõpetamise kõnelustest välja jätta.

Briti suursaadik ÜRO-s Barbara Woodward ütles julgeolekunõukogule, et Ukraina rahuleppe sisu on oluline ja see peab saatma sõnumi, et agressioon ei tasu ära.

"Seetõttu ei saa Venemaa ja Ukraina vahel olla võrdusmärki selles, kuidas julgeolekunõukogu sellele sõjale viitab. Kui me tahame leida tee jätkusuutliku rahuni, peab nõukogu viitama selgelt sõja vallandajale," ütles ta.

Prantsusmaa ÜRO suursaadik Nicolas de Riviere, kelle president Emmanuel Macron kohtus esmaspäeval Trumpiga Washingtonis, ütles, et kuigi Prantsusmaa on "täielikult pühendunud rahule Ukrainas, kutsume me üles saavutama kõikehõlmavat, õiglast ja kestvat rahu ning kindlasti mitte ohvri kapituleerumist".

Peaassamblee võttis varem vastu kaks resolutsiooni, millest ühe koostasid Ukraina ja eurooplased ning teise USA koostatud resolutsiooni, mida assamblee muutis nii, et see oleks Ukrainat toetavas sõnastuses. Need hääled andsid Ukrainale ja Euroopa riikidele diplomaatilise võidu Washingtoni üle.

"See sõda pole kunagi puudutanud ainult Ukrainat. See puudutab iga riigi põhiõigust eksisteerida, valida oma tee ja elada agressioonivabana," ütles Ukraina asevälisminister Mariana Betsa assambleele enne hääletust.

USA muudetud resolutsiooni kavand sai assambleel 93 poolthäält, 73 liikmesriiki jäi erapooletuks ja kaheksa hääletasid vastu. Venemaal ei õnnestunud muuta USA teksti, et lisada viide oma tõlgendusest konflikti põhjustele.

Ukraina ja Euroopa riikide koostatud resolutsioon võeti vastu 93 poolt-, 65 erapooletu ja 18 vastuhäälega. Lisaks USA-le hääletasid vastu Venemaa, Põhja-Korea ja Iisrael.

Putin lubas Euroopa osalust Ukraina rahukõnelustel

Euroopa osalemine Ukraina rahuläbirääkimistel on lõpuks vajalik, kuid Moskva soovib kõigepealt luua usaldusliku suhte Washingtoniga, ütles Venemaa režiimijuht Vladimir Putin esmaspäeval, andes samas mõista, et konflikti lõpetamise kokkulepe võib olla veel kaugel.

USA president Donald Trump ütles esmaspäeval, et tema hinnangul võib sõja mõne nädala jooksul lõpetada, kuid ta ei täpsustanud, kuidas seda oleks võimalik saavutada.

Putin ütles Vene riigitelevisioonis esinedes, et Trump läheneb Venemaa-Ukraina konfliktile ratsionaalselt ja mitte emotsionaalselt, kuid jättis mulje, et see ei pruugi lõppeda niipea, kui Trump seda sooviks.

Nii tema telefonivestlus Trumpiga kui ka hiljutised kõnelused USA ja Venemaa esindajate vahel Saudi Araabias puudutasid Ukraina konflikti lahendamise küsimust, lisas Putin.

"Aga täpsemalt seda ei arutatud," lisas ta. "Leppisime vaid kokku, et liigume selle poole. Ja sel juhul me loomulikult ei keeldu Euroopa riikide osalusest."

Ukraina ja Kiievi Euroopa liitlased olid mõlemad rahulolematud, et neid ei kutsutud eelmisel nädalal Ar-Riyadis peetud USA ja Venemaa esindajate Ukraina-teemalistele kõnelustele.

Putin ütles, et Euroopal polnud Ar-Riyadi kõnelustele asja, kuna need keskendusid Moskva ja Washingtoni vahelise usalduse loomisele, mis on tema sõnul võtmetähtsusega.

"Selleks, et lahendada keerulisi ja üsna teravaid, näiteks Ukrainaga seotud probleeme, peavad nii Venemaa kui ka USA astuma esimese sammu," ütles Putin.

"Millest see koosneb? See esimene samm peaks olema pühendatud kahe riigi vahelise usalduse suurendamisele," lisas ta. "Aga mis eurooplastel sellega pistmist on?" küsis Vene liider.

Tema sõnul on järgmised paar kõnelusringi ja kõrgetasemelised kontaktid pühendatud selle usalduse loomisele, kuid kui kõnelustel saab teemaks konflikti lahendamine, on Euroopa riikide kohalolek loogiline.

"Nende osalemine läbirääkimiste protsessis on vajalik. Me ei lükanud seda kunagi tagasi, pidasime nendega pidevalt arutelusid," rääkis Putin.

Putin pakub kaitsekulutuste vähendamist

Putin ütles ka, et soovib arutada ideed, et Venemaa ja USA võiksid arutada sõjaliste kulutuste sügavaid, kuni poole võrra, kärpeid.

"Me võiksime USA-ga kokkuleppele jõuda. Me ei ole selle vastu," ütles Putin. "Mulle tundub see idee hea. USA vähendab oma 50 protsenti ja meie vähendame oma 50 protsenti. Ja Hiina võiks soovi korral meiega hiljem liituda."

Putin lükkas ümber arvamuse, et Trumpi tehtud järsk pööre Washingtoni Ukraina-poliitikas, sealhulgas kriitika Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski suunas ja vihjed, et Kiiev ei pruugi kogu Venemaale kaotatud territooriumi tagasi saada, põhines emotsioonidel.

Trump tegutses tema sõnul loogiliselt ja vabana Euroopa liidrite Ukrainale antud lubadustest.

"Erinevalt neist on USA uuel presidendil vabad käed köidikutest, mis ei lase teil edasi liikuda," ütles ta. "Ta liigub sirgjooneliselt ja ilma eriliste piiranguteta. Ta on ainulaadsel positsioonil: ta ei ütle lihtsalt seda, mida arvab, vaid ütleb, mida tahab. See on ühe suurriigi juhi privileeg."

Putin pakkus Trumpile Venemaa alumiiniumi ja haruldasi muldmetalle

Venemaa režiimijuht Vladimir Putin kutsus Ameerika Ühendriike kaaluma ühisprojekte alumiiniumi ja haruldaste muldmetallide ammutamisel ning USA turu avamist Venemaa alumiiniumiekspordile.

USA president Donald Trump ütles esmaspäeval, et Venemaaga on kavas suured majandustehingud ning kaks tundi pärast Trumpi avaldust pidas Putin kohtumise oma valitsuse liikmete ja haruldaste muldmetallide teemat valdavate nõunikega.

"Me, muide, oleksime valmis pakkuma (ühisprojekte) oma Ameerika partneritele ja kui ma ütlen "partnerid", siis ei pea ma silmas mitte ainult valitsusstruktuure, vaid ka ettevõtteid, kui nad näitaksid üles huvi ühistöö vastu," ütles Putin pärast kohtumist Vene riigitelevisioonis.

"Tahan rõhutada, et meil on kahtlemata oluliselt rohkem sedalaadi ressursse kui Ukrainal," lisas Putin. Ta mainis, et potentsiaalne USA tehing Ukrainaga sealsete haruldaste muldmetallide kaevandamiseks ei valmista Venemaale muret.

USA geoloogiakeskuse andmetel on Venemaal Hiina, Brasiilia, India ja Austraalia järel maailma suuruselt viiendad haruldaste muldmetallide varud. Venemaa varude suuruseks on hinnatud 3,8 miljonit tonni.

Putin ütles, et potentsiaalseid haruldaste muldmetallide uurimise tehinguid võidakse laiendada ka Ukrainalt okupeeritud territooriumil asuvatele leiukohtadele, mida Venemaa kontrollib pärast kolm aastat kestnud agressioonisõda.

Putin märkis, et USA turu taasavamisel võivad Venemaa ettevõtted tarnida USA turule kuni kaks miljonit tonni alumiiniumi aastas. Venemaa andis kuni 15 protsenti USA alumiiniumimpordist, enne kui 2023. aastal kehtestati sellele piiravad tollimaksud.

Kuigi Venemaa alumiiniumi eksport hindu oluliselt ei mõjuta, võiks sellel siiski olla hindu piirav mõju, ütles Putin.

Putin tegi ettepaneku, et Venemaa ja USA võiksid teha koostööd hüdroenergia ja alumiiniumi tootmisel Venemaa Krasnojarski oblastis Siberis, mis on Venemaa suurima alumiiniumitootja Rusali kodubaas.

"Minu arvates on kõige olulisem see, et võiksime kaaluda selles valdkonnas koostööd Ameerika ettevõtetega," ütles Putin. Ta hindas sellesse projekti potentsiaalseks investeeringuks 15 miljardit dollarit.

Putin ütles, et ühisprojekte võiks laiendada ka energiasektorisse ning mõned Venemaa ja USA ettevõtted on juba omavahel ühendust võtnud, märkis ta üksikasju avaldamata.

Kremli postitatud üleskirjutuses ütles Putin, et haruldased muldmetallid on Venemaa majandusarengu ja konkurentsivõime jaoks prioriteetne sektor.

Ta ütles, et valitsus püüdis tõsta kodumaise tööstuse potentsiaali, mis ulatub kaevandamisest kuni kõrgtehnoloogiliste kaupade valmistamiseni.

Haruldaseid muldmetalle kasutatakse elektrisõidukite, mobiiltelefonide, raketisüsteemide ja muu elektroonika jaoks magnetite valmistamiseks.

Venemaal kaevandatakse vaid 2500 tonni kontsentraati aastas, aga riigis napib selle töötlemisvõimsust.

Zelenski sõnul on rahuks vaja Ukraina, USA ja Euroopa koostööd

Ukraina, USA ja Euroopa peavad rahu saavutamiseks koostööd tegema, rääkis Ukraina president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval suurimate demokraatlike tööstusriikide ühenduse G7  kohtumisel.

"Ukraina, Euroopa ja USA ühtne seisukoht peab saama jõuks, mis aitab tagada garanteeritud rahu," ütles Ukraina president G7 juhtide kohtumisel peetud kõnes.

Zelenski avaldas samas ühtlasi tänu G7 riikidele nende toetuse eest Ukraina võitluses Venemaa agressiooni vastu.

"Selle sõja algusest peale oleme soovinud rahu ja nüüd usume rohkem kui kunagi varem, et tõeline ja kestev rahu on võimalik – kui oleme koos," rääkis president.

Zelenski sõnul on väga oluline, et vabaduse tugevaimad kaitsjad – USA, Euroopa ja Ukraina – teeksid koostööd garanteeritud rahu saavutamiseks.

"Võib sõlmida tõelise rahukokkuleppe, mis mitte ainult ei peata tänaseid tapmisi, vaid hoiab ära ka tuhandete meie inimeste surma Venemaa vangistuses, okupeeritud aladel ja tulevaste rünnakute eest," toonitas riigipea.

Samuti hoiatas Zelenski, et kui Ukraina jääb NATO-st välja, siis on see kõigi jaoks palju kallim ja keerulisem tee.

"Seega peame valima õige tee – kõige kiirema ja kuluefektiivsema – ning see peaks olema meie tee ja mitte see, mida Putin on kõigile peale surunud. Rahu valitsemiseks on vaja julgeolekugarantiisid," jätkas president.

Zelenski tõi ühtlasi välja, et Ukraina ja USA meeskonnad töötavad aktiivselt uue majandusleppe kallal ning rõhutas, et Ameerika Ühendriikide jätkuv toetus on Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega.

G7 kohtumisel osalesid USA president Donald Trump, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa kantsler Olaf Scholz, Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer, Itaalia peaminister Giorgia Meloni, Kanada peaminister Justin Trudeau, Jaapani peaminister Shigeru Ishiba, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu president Antonio Costa.

Prantsuse president Emmanuel Macron saabus esmaspäeva hommikul Valgesse Majja, kus osales koos USA kolleegi Donald Trumpiga G7 liidrite kohtumisel video vahendusel.

Zelenski sõnul oli tal G7 kohtumise raames Trumpiga hea vestlus

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rääkis esmaspäeval USA presidendi Donald Trumpiga G7 veebikohtumisel ja hindas vestlust heaks.

"Mis puudutab Donald Trumpi... Meil oli just vestlus. See oli väga hea vestlus Kanada juhitud G7 kohtumisel," ütles Zelenski.

Ukraina president avaldas lootust, et USA säilitab oma toetuse Ukrainale ning rõhutas vajadust säilitada ühtsus Washingtoni ja Euroopa liitlaste vahel.

Kanada peaminister Justin Trudeau külastas koos tosina Euroopa riigijuhi ja Euroopa Liidu juhtidega 24. veebruaril Kiievit, et tähistada kolme aasta möödumist Venemaa täiemahulise sissetungi algusest.

USA ja Venemaa ametnikud pidasid 18. veebruaril Saudi Araabias läbirääkimisi ilma Ukraina osaluseta ja järelkohtumine on kavandatud 25. veebruarile.

Trump ütles esmaspäeval, et Ukraina sõda võib lõppeda nädalate jooksul, kui kohtus Valges Majas konflikti lõpetamise teemal Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.

Macron püüdis veenda Trumpi Kiievi poolele jääma ja nõudis, et Ukraina peab olema kaasatud rahukõnelustesse.

Trump ütles pärast kohtumist toimunud presidentide ühisel pressikonverentsil, et usub, et Venemaa president Vladimir Putin soovib kokkuleppele jõuda ja leppe sõlmimine oleks Venemaale kasulik.

Macron nõudis kohtumisel, et Ukraina peab olema kaasatud läbirääkimistesse kolm aastat kestnud sõja lõpetamiseks ning rõhutas, et Euroopat ei saa läbirääkimistel ignoreerida.

Presidentide pressikonverentsil rõhutas Macron, et rahu saavutamine ei saa tähendada Ukraina alistumist.

"Vaevalt keegi siin ruumis tahab elada maailmas, mis toimib tugevaima õiguse alusel ja rahvusvahelisi piire saab päevast päeva rikkuda," ütles Macron.

Macron hoiatas samuti, et ilma piisava heidutuseta ei austa Putin rahulepingut.

Macroni sõnul on paljud Euroopa liidrid valmis osalema Ukraina rahu tagamises, kuid USA peaks tema hinnangul olema osa Ukrainale antavatest julgeolekutagatistest.