Venemaa poliitikute avaldused ei anna praegu põhjust optimismiks, et Moskva soovib USA-ga läbirääkimistel Ukrainas käiva sõja lõpetamist, ütles Euroopa Komisjoni välispoliitika juhi Kaja Kallase kabinetiliige Indrek Kannik "Esimeses stuudios".

Kannik selgitas, et Venemaa ei ole sammugi taganenud oma nõudmistest, mille esitas juba 2021. aasta lõpus.

"Venemaa on avatud ja järjekindel olnud oma jutupunktides. Nad pole alates 2021. aasta detsembrist tagasi võtnud seisukohta, et Ukraina riiklus tuleb sisuliselt likvideerida, et Ukraina peab olema täielikult Venemaa osa või täielikult Venemaa kontrolli all ja et NATO peab liikuma tagasi 1997. aasta eelsetesse piiridesse. Selle täiemahulise sõja algusest on NATO piirid liikunud muidugi oluliselt ida poole – Soome ja Rootsi saanud NATO liikmeks. Ma arvan, et nendelt seisukohtadelt taandub Venemaa siis, kui tal pole enam võimalik edasi sõdida. Praegusel hetkel seda olukorda kahjuks pole saabunud," rääkis Kannik.

"Minu meelest Venemaa võib olla huvitatud läbirääkimiste mängimisest, aga sisulistest läbirääkimistest, kompromisside otsimisest nad ei ole praegusel hetkel huvitatud," sõnas ta.

Seetõttu ei ole Kanniku sõnul võimalik ka USA presidendi Donald Trumpi arvamus, et Venemaa ja Ukraina vaherahu võib sündida juba sel nädalal.

"Pole märke, et Venemaa oleks valmis mingikski tõsiseks läbirääkimiseks. Ja kuigi USA on rõhutanud, et tahab viia rahuläbirääkimised läbi jõupositsioonilt, siis seda jõu projitseerimist Venemaa suunal ma veel näinud pole. Ja selles olukorras, kus Venemaad ei sunnita tõsistele läbirääkimistele, Venemaa kindlasti järele ei anna," ütles Kannik, selgitades, et Venemaa siiski edeneb sõjas praegu tasakesi edasi, kuigi suurte kaotustega.

Kannik rõhutas ka, et Ukrainata ei saa Venemaa ja USA vaherahus kokku leppida. "Siis see on lihtsalt kahe riigi, kellest üks asjasse ei puutu, omavaheline leping."

Euroopa riigid on Kanniku hinnangul aru saanud, et peavad hakkama endaga rohkem tegelema, kuna USA on hoiatanud, et vähendab enda panust Euroopa kaitsmisel.

"Olukord, kus liitlaste vahel on üsna närviline debatt, meeldiv ei ole. Aga ainus variant, kuidas sellest üle saada, on see, et Euroopa peab ise endaga rohkem tegelema, et ise olla tugevam, leida raha ja suuta oma kaitset tugevdada," ütles ta.

"Tundub, et Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia on seda ka tajunud, et on selge, kui USA roll Euroopa kaitses väheneb, siis Euroopa suurriikide roll peab selles tõusma," rääkis Kannik ja viitas mitme Euroopa riigi kavatsusele oma kaitsekulutusi tõsta.

Kanniku sõnul püüavad Euroopa ametnikud seda ka USA kolleegidele kinnitada.

"Arvan, et Euroopa ametnike ja USA ametnike kontaktides on alati Euroopa poolt kaks põhisõnumit: et Euroopa on valmis oma kaitses rohkem tegema kui seni ja et USA peaks olema ettevaatlikum oma läbirääkimistel Venemaaga, et Venemaa praegust juhtkonda pole põhjust usaldada ja Venemaa suunas liigne järeleandlikkus on nõrkuse märk ja selle pinnalt läbirääkimised Venemaaga ei toimi," selgitas ta.