Rahandusministeeriumis on täiendamisel seaduse eelnõu, mille kohaselt peavad tulevikus hoiu-laenuühistud täitma pankadega samu reegleid ehk viima oma tegevuse kooskõlla finantsinspektsiooni nõuetega. 

"Teatud N aasta jooksul on valida, kas muutuda käsu korras ühistupankadeks, mis on täiesti mõeldamatu, ei ole mõeldav, et võtta 70 inimest tööle, kui täna töötab 1,5 inimest, ja teiselt poolt, et kui ei saa pangaks muutuda, siis tulevad hoiu-laenuühistud likvideerida," rääkis Põlvamaa hoiu-laenuühistu nõukogu esimees ja samuti hoiu-laenuühistute liidu juhatuse esimees Uno Silberg.

"Praegu ongi selline rahulik ja kõige vaiksem aeg, et viisakas vormis lõpetada hoiu-laenuühistu eksisteerimine ka Põlvas."

Silbergi sõnul võtab Põlvamaa hoiu-laenu ühistu lõpetamine aega aastaid.

"Protsess sõltub sellest, kui pikalt on laenusid välja antud. Seadus ütleb, et hiljemalt kümne aasta jooksul peaksid olema probleemid lahendatud, aga me ise oleme mõelnud, et viie-kuue aastaga saaks siin rahulikult läbi viidud, et nii hoiustatu kui laenajad oleksid selle juures kaitstud," ütles Silberg. 

Põlvamaa hoiu-laenuühistu tegelikud kasusaajad on Helle Virt-Lenk, Heimar Lenk, Olev Raju, Heli Karuse, Janno Rüütle, Liina Kuuse ja Uno Silberg.

Kui veel eelmise aasta alguses tegutses Eestis 21 hoiu-laenuühistut, siis tänavu on 14 ühistut plaaninud tegevust jätkata.

Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna  juhataja asetäitja Thomas Auväärti sõnul on ministeerium jätkuvalt mures, et paljud hoiu-laenuühistusse raha viinud inimesed ei ole oma hoiuseid saanud kätte õigel ajal.

"See teeb riiki kindlasti murelikuks. Me plaanime ikka hoiu-laenuühistute tegevust reguleerida, et inimesed saaksid õigel ajal oma hoiuse kätte ja see võib tähendada seda, et tulevikus peaksid hoiu-laenuühistud minema ikka finantsinspektsiooni kontrolli alla."