Sotsiaalmeedias ja konverentsidel on Musk võtnud endale tunnustuse selle eest, et juhib meeskonda, mis kärbib USA valitsuse väidetavalt raiskavaid kulutusi. Eelmisel nädalal vehkis ta laval isegi mootorsaega. Kohtus on lugu aga hoopis teine.

Esmaspäeval toimunud kohtuistungil, kus arutati valitsuse tõhususe osakonna juurdepääsu blokeerimist rahandusministeeriumi süsteemidele, avaldas föderaalkohtunik korduvalt valitsuse advokaadile survet, et saada selgust, kes asju juhib.

"Mis on Muski roll selles kõiges?" küsis USA ringkonnakohtunik Colleen Kollar-Kotelly.

"Mul pole muud teavet, kui et ta on presidendi lähedane nõunik," vastas justiitsministeeriumi advokaat Bradley Humphreys.

Kohtunik ei öelnud, kas ta blokeerib kärpemeeskonna ligipääsu rahandusministeeriumi infosüsteemidele.

Küsimused Muski rolli ja valitsuse tõhususe osakonnana tuntud meeskonna tegevuse kohta on praegu paljude kohtuasjade keskmes. Kohtuhagidega üritatakse blokeerida kärpijate juurdepääs valitsussüsteemidele.

Paljudes hagides väidetakse, et Musk ja DOGE rikuvad põhiseadust, omades tohutut võimu, mis saab olla aga ainult USA kongressi kaudu loodud agentuuridel või USA senati kinnitusega määratud ametikohtadel.

Vaatamata Muski avalikele väidetele vastupidise kohta, tegutseb valitsuse tõhususe osakond suure saladuskatte all.

USA president Donald Trumpi allkirjastatud esialgsetes korraldustes, millega DOGE asutati, kirjeldati seda peamiselt kui üksust tarkvara moderniseerimiseks, mitte aga agentuurina.

Trumpi administratsioon määras Muski aga lihtsalt "valitsuse eritöötajaks".

Teisipäeval teatas Valge Maja, et valitsuse tõhususe osakonna "administraatori kohusetäitja" on Amy Gleason.

Kohtus esitatud vähene teave selle kohta, kes kulude kärpimiseks korraldusi annab ja kuidas osakond toimib, on pannud mõned kohtunikud vähemalt praegu arvama, et korraldusi annab Musk ja kärpeosakond.

Et peatada Muski tegevus ajutise lähenemiskeelu abil, peavad hagejad tõestama, et nad kannavad otsest korvamatut kahju.

Möödunud nädalal Washingtonis toimunud kohtuistungil ütles USA ringkonnakohtunik Tanya Chutkan, et DOGE-i läbipaistmatuse tõttu on raske tõestada, et osakond hakkab tekitama korvamatut kahju.

"Ma ei tea, kas see on tahtlik või mitte, kuid tunnistan, et on raske näha, mis järgmisena toimub, keeruline seda ennustada ja konkreetse kahjuga välja tulla," ütles Chutkan 17. veebruaril toimunud istungil.

Kohtunikule esitati uudiseid valitsuse tõhususe osakonna ja Muski sulgemisprogrammide, konfidentsiaalsete andmete juurdepääsu, rahastamise vähendamise ja töötajate vallandamiste kohta.

Kohtunik tõdes, et kuigi meedias on kärpeid palju kajastatud, ei saa kohtud tegutseda ainult meedias ilmunud informatsiooni põhjal.

Kohtunik keeldus väljastamast ajutist lähenemiskeeldu, mis oleks blokeerinud kärpimismeeskonnale juurdepääsu tundlikule teabele seitsmes asutuses.

Kohtuasi jätkub ja prokurörid jätkavad tõendite otsimist.

Mõnel juhul on kohtunikud siiski leidnud, et vaatamata murele kärpeosakonna läbipaistmatuse pärast, on piisavalt tõendeid selle tegevuse peatamiseks.

USA ringkonnakohtunik Jeannette Vargas blokeeris reedel ajutiselt kärpijate juurdepääsu riigikassa süsteemidele, mis vastutavad triljonite dollarite väärtuses maksete eest. Kohtunik leidis, et on reaalne oht, et konfidentsiaalne teave võib saada avalikuks.

Kohtunikule valmistas muret, et valitsus ei teadnud, millisele teabele pääses 6. veebruaril ligi DOGE-ist lahkunud Muski ettevõtete endine tarkvarainsener Marko Elez.

"Isegi nüüd, nädalaid pärast tema lahkumist, vaatab rahandusministeerium endiselt tema logisid, et teha kindlaks, millele ta täpselt ligi pääses ja mida ta oma juurdepääsuga tegi," kirjutas kohtunik Vargas oma reedeses otsuses.

Washingtoni ringkonnakohtunik John Bates lükkas tagasi ametiühingute taotluse Muski ja DOGE-i suhtes ajutise lähenemiskeelu kehtestamiseks.

Bates märkis, et Trumpi administratsioon nimetas DOGE-i agentuuriks, kuna see oli kooskõlas majandusseadusena tuntud seadusega.

Kuid Trump moodustas DOGE-i osana presidendi täitevbüroost, mitte aga agentuurina, mille suhtes rakenduks teabevabaduse seadus.

"Osakond ei nimeta ennast agentuuriks, kui see on neile ebasoodne, kuid kui see tuleb neile kasuks, on nad jälle "agentuur"," täheldas kohtunik.