Statistikaamet teatas esmaspäeval, et möödunud aasta majanduslanguseks kujunes 0,3 protsenti, neljandas kvartalis kasvas riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) aga 2023. aasta sama perioodiga võrreldes 1,2 protsenti.

"Kvartalivõrdluses oli see tugevaim majanduskasv pärast 2021. aasta lõppu," ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, lisades, et majanduskasv oli märksa kiirem nii viimati avaldatud kiirhinnangust kui keskpanga majandusprognoosis oodatust.

Kommertspankade analüütikute sõnul tuli neljanda kvartali majanduskasvu hinnang üllatusena, kuna jaanuari lõpus avaldatud kiirhinnangu järgi ootas statistikaamet neljandas kvartalis aastavõrdluses isegi 0,1-protsendilist langust.

"Märkimisväärselt kohandati eelnevate kvartaliga majanduskasvu numbreid," märkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis seejuures, et ka neid arvestusi parandatakse veel mitu korda ning seetõttu ei saa ka viimast muutust lõplikuks pidada. Ta lisas, et ka eelmise aasta esimese kolme kvartali majanduslanguse korrigeerimise järel kujunes kogu aasta 0,3-protsendiline majanduslangus oodatust tagasihoidlikumaks.

Bigbanki peaökonomist Raul Eametsa hinnangul tekitab nii suur erinevus kiirhinnangu ja täna avaldatud tulemuste vahel küsimusi. "Samas on positiivne see, et majandus pöördus neljandas kvartalis kasvule, kui nüüd tõesti rohkem enam mingeid korrektsioone ei tule."

Kiirhinnang on pigem mudelitel põhinev trendi näitaja

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepp täpsustas, et kiirhinnang ei tule otseselt kokku andmete, vaid matemaatiliste mudelite pealt, mis kasutavad erinevaid indikaatoreid. 

"Sel hetkel, kui me kiirhinnangut teeme, kasutame varasemalt avaldatud SKP numbreid. Ehk ka kui praegu korrigeerisime eelnevat kolme kvartalit, ei olnud see korrektsioon kiirhinnangu tegemisel sees," märkis ta. "Ehk kui selleks hetkeks oleks eelmised kvartalid korrigeeritud olnud, oleks kiirhinnang ka positiivsema tulemuse andnud ja praegune korrektsioon väiksem olnud."

Müürsepa sõnul tuleks arvestada, et kiirhinnang on pigem trendi näitaja. "Eks need tegurid või indikaatorid, mis kiirhinnangu arvutamist mõjutavad, nad ei ole tingimata SKP arvestuse protsessi seisukohast üks ühele tõlgendatavad. Me kasutame kaudseid näitajaid, kuna meil ei ole veel algandmeid, mille pealt numbreid kokku panna täpselt."

Ta nentis, et mõnikord esineb majanduses anomaaliaid, mida need indikaatorid kinni ei püüa.

"Võib olla, et andmeid on tagantjärgi parandatud, võivad olla ka ühekordsed tehingud, mis on kusagilt välja jooksnud sellisel kujul, et avaldavad olulist mõju. Eesti majandus on nii väike, et piisab sellest, kui mõni ettevõte teeb midagi suuremat ja tagantjärgi raporteerib sellest, see muudab kogu pilti."

Ei tasu oodata järsku paranemist

Kaspar Oja rõhutas, et kuigi tööstussektori eksport on tugevnenud ja ettevõtete ootused lähikuude kasvule paranenud, siis ei saa statistikast veel välja lugeda majanduses järsku paranemist.

"Samas on esimese kvartali algul märgatavalt paranenud ettevõtete hinnangud tsüklilistele näitajatele: tööjõupuudust tunnetatakse taas tugevamana," ütles Oja ja viitas, et paranenud majanduse olukord jääb siiski alla endisele tasemele.

Neljandas kvartalis mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt, statistikaameti andmetel näitas selles teed energeetikasektor, kinnisvaraalane tegevus ning info ja side. Negatiivne mõju oli ehitussektoril, veondusel ja laondusel ning haldus- ja abitegevustel.

Tõnu Mertsina rääkis, kui energiatootmise suurenemine andis ligi poole neljanda kvartali SKT kasvust, siis seda toetas aastatagune madal võrdlusbaas.

Kinnisvaraturgu toetas aga intressimäärade languse ja varasemast edasilükatud ostuotsuste mõjul elavnenud korteriturg. "Samas on vaieldav, kas selle tegevusala lisandväärtuse arvestust on õige siduda pankade netointressitulu muutusega,  mis on kinnisvaraalase tegevuse pildi SKT-s liiga positiivseks muutnud," märkis Mertsina.

Toeks maksud

Oluline mõju oli ka maksudel. Mertsina lausus, et kuna maksude osakaal SKT-s on ligi 13 protsenti, oleks ilma maksudeta Eesti majanduses loodud lisandväärtus kasvanud neljandas kvartalis vaid 0,5 protsenti ja aasta kokkuvõttes oleks majanduslangus olnud 1,1 protsenti.

Lenno Uusküla sõnul on aastakasvu numbreid vaadates näha, et neljandas kvartalis panustasid positiivselt eratarbimise kulutused, mis kasvasid 1,2 protsenti. 

"Positiivseks muutis aga aastakasvu numbri varude muutus, mis 2023. aasta viimases kvartalis oli eurodes 510 miljoni ulatuses miinuses, eelmisel aastal aga vaid 60 miljoniga miinuses, panustades enam kui nelja protsendiga SKT-sse," ütles Uusküla. Ilma varudeta oleks sisemajanduse kogunõudluse muutus olnud tema hinnangul jätkuvalt negatiivne.

Kaspar Oja sõnul iseloomustab majandusstatistikat jätkuvalt vastuolu erinevate näitajate vahel. "Tööstussektori lisandväärtuse kasv oli seekord märksa parem, kui võis järeldada tööstustoodangu mahust."

Oja märkis, et kuigi eratarbimine ja eksport suurenesid, oli investeeringute langus seekord sügav. "Lohutavalt saab aga öelda, et investeeringute languse taga polnud valdavalt mitte ettevõtete investeeringute kahanemine, vaid valitsuse investeeringute vähenemine. Tõenäoliselt lükkus mõni aasta lõppu planeeritud riigiinvesteering edasi, sest valitsuse investeeringuid oli prognoosis arvestatust oluliselt vähem."

Edasine areng

Oja hinnangul iseloomustab majandust kasvule pöördumisest hoolimata suur ebakindlus. "Tollimaksude ja kaubanduspiirangute seadmise võimalus ei tule väikesele avatud majandusele kasuks, rääkimata geopoliitilisest ebakindlusest. On võimalik, et ettevõtted hakkavad tariifide ootuses arvestama tulevasi makse hindadesse ja see kahjustab maailmakaubandust ka siis, kui tariife ei kehtestatagi."

Raul Eametsa sõnul on oluline see, kuidas läheb Eesti kaubanduspartneritel. Kui Lätil läheb Eestiga sarnaselt, siis Soome eelmise aasta majanduskasv oli kergelt miinuses ja Rootsi seis veidi parem, kusjuures suurim kasv oli Leedus.

"Nii Rootsi kui Leedu optimismi võivad varjutada Saksa majanduse probleemid, sest Saksamaa on nende jaoks kõige olulisem väliskaubanduspartner.  Leedu jaoks jagab Saksamaa esimest kohta koos Poolaga, kes omakorda on väliskaubanduses sõltuv Saksmaast. Saksamaa majandus vaevleb struktuursete probleemide käes, mida omakorda võimendavad Trumpi poolt kavandatavad tollid Euroopa Liidu ekspordile," ütles Eamets.

Ka Mertsina nentis, et kuigi veel hiljuti prognoosis Swedbank Eesti tänavu kaubanduspartnerite majanduse ja nõudluse tugevnemist, mis peaks ka Eesti ettevõtete eksporti soodustama, siis on välisnõudlusega seotud riskid nüüd oluliselt halvenenud. 

"Kokkuvõttes ei olnud möödunud aasta viimases kvartalis majanduskasv ilma aastataguse madala võrdlusbaasita, ilma maksude ja ühekordsete mõjudeta üldsegi mitte nii tugev, kui praegused numbrid näitavad," lausus Mertsina ja lisas, et kuigi pank ootab endiselt tänavu 1,5-protsendilist majanduskasvu, on nad valmis välisnõudluse halvenemise riskide realiseerudes seda korrigeerima.