Eesti majandus langes neljandas kvartalis 0,1 protsenti
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal jäi majandus 2024. aasta neljandas kvartalis peaaegu samale tasemele. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,1 protsenti.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võib esialgse hinnangu põhjal näha eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti majanduses paranemise märke.
"Enam ei toimunud suurt majanduslangust, vaid võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga langes majandus vaid õige pisut," selgitas Müürsepp.
SKP 2024. aasta neljanda kvartali andmed avaldab statistikaamet 3. märtsil.

Majandusteadlane Heido Vitsur tõdes ERR-ile antud kommentaaris, et möödunud aasta lõpus majanduslangust sisuliselt enam ei olnud ja seis on parem.
"Küsimus on tegelikult selles, mis saab edasi. Kui ülemöödunud aasta neljandast kvartalist saadik on languse tempo pidevalt vähenenud, siis on see olnud kogu aeg selline tugev ja hea trend. Kuid tuleval aastal on kahjuks ebamäärasusi üsna palju ees," nentis Vitsur.
Esiteks tõi majandusteadlane välja, et me ei tea, kuidas maksutõusud mõjutavad majandust. Teine oluline tegur on USA uus president Donald Trump - kuidas tema tariifipoliitika mõjutab maailmamajandust ja eelkõige Euroopa majandust.
"Nii et on suured küsitavused. Aga momendil vähemalt selle põhjal, mis on toimunud möödunud aastal, võib ütelda, et me oleme jõudnud langusega põhja ja ees võiks oodata paranemine, kui me ise või keegi teine ei tee midagi sellist, mis võiks majanduskasvu taastumist häirida," rääkis Vitsur.
Majandusseisu paranemise kõige suurem vedur on Vitsuri sõnul intresside odavnemine. "Kui raha muutub odavamaks, siis on kõike lihtsam teha," ütles ta, lisades, et näiteks juba praegu mõjutab intressilangetus kiirelt korteriturgu.
Teine oluline tegur on see, kui Eesti partneritel läheb olukord paremaks ja kaovad igasugused barjäärid. "Kui Euroopa asub ka bürokraatiat vähendama, siis see võib omada väga suurt mõju meie käekäigule."
Kuna erinevate tegurite mõju on kiire, siis mingit adraseadmise aega Eestile ei anta. "Me peame kiirelt reageerima ja just reageerimise kiirus ongi see, mis võib anda edu," rõhutas Vitsur.
Pettumust valmistav, kuid oodatud tulemus
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on tegemist pettumust valmistava, kuid oodatud tulemusega. "Luminori prognoos eelmise aasta majanduslanguseks oligi ümmarguselt üks protsent. Kui eelmise aasta alguses sai oodatud majanduskasvu elavnemist aasta viimastel kuudel, siis seda ei toimunud," sõnas ta.
Käesoleval aastal on Uusküla hinnangul oodata väikest kasvu, seda eelkõige kasvava ekspordi ja tagasihoidliku impordinõudluse tulemusel, samuti kasvavad investeeringud.
Eratarbimine Uusküla hinnangul tänavu märkimisväärselt ei kasva, kuna maksutõusude valguses ostujõud langeb.
"Tunnetuslikult ei pruugi väike majanduskasv kaasa tuua heaolu kasvu, sest tööd tuleb teha rohkem, vaba aega on vähem ning tarbida rohkem ei saa," ütles Uusküla, lisades, et kindlustunne võib paraneda, kui nähakse potentsiaali tuleva aasta arengutes.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets märkis, et kui võtta eelmise aasta kõik kvartalid kokku, siis majanduslangus oli nelja kvartali keskmisena -1,1 protsenti, kuid täpsemad andmed avaldatakse aprilli lõpus.
Eamets sõnas, et tänavu prognoositakse majanduskasvuks 1-1,5 protsenti, reaalkasvu pidurdab aga kindlasti suhteliselt kiire hinnatõus. Hinnatõusu prognoosid jäävad 4,5 protsendi ümbrusesse, seda lükkab tagant aktsiiside ja käibemaksu tõus.
Eesti majandust mõjutab oluliselt see, kuidas läheb kaubanduspartneritel. "Väga kiiret majanduskasvu Soomes ja Lätis ei prognoosita. Paremini läheb eeldatavasti Leedul ja Rootsil, kus nähakse ette üle 2 protsendi suurust majanduskasvu. Samas on need prognoosid, mis tehtud eelmise aasta lõpus," tõi Eamets välja ja lisaks, et murelikuks teeb Saksamaa olukord, kus majanduskasvu prognoosi äsja langetati.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul tuleb mitme Eesti kaubanduspartneri majanduskasv tänavu oodatust nõrgem, kuid välisnõudlus tervikuna peaks paranema.
"Kui eelmisel kahel aastal Eesti eksport vähenes, siis sel aastal võib oodata selle kasvu. Kuigi Eestis on eksportivaid ettevõtteid 30 protsendi lähedal, siis nendega seotud kodumaine väärtusahel ehk ettevõtete osakaal, kes ekspordiks tootmissisendeid toodavad ja muid teenuseid pakuvad, on oluliselt suurem. Seega on ekspordi suurenemisel ulatuslik mõju Eesti majandusele," rääkis Mertsina.
Majanduse üldine kindlustunne on pikemas võrdluses veel vilets, kuid Mertsina sõnul on see paranema hakanud. "Küll aga halveneb jätkuvalt majapidamiste kindlustunne. Tulumaksu tõusu ja inflatsiooni koosmõjul väheneb sel aastal reaalne netopalk. Samas on alanevatel intressimääradel järjest suurem positiivne efekt laenu- ja liisingukohustustega majapidamiste ostujõule," ütles ta ja lisas, et pensionid kasvavad sel aastal hindadest kiiremini.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas: Heido Vitsurit intervjueeris Margitta Otsmaa