Nii kiire hinnatõus kui veebruaris, oli Eestis viimati enam kui aasta aega tagasi. Viis protsenti paigutab Eesti teiste euroala riikidega võrreldes esimesele kohale.

Statistikaameti hinnangul vedas inflatsiooni kallis elekter. Veebruaris oli elektri börsihind aastatagusega võrreldes kahekordne.

"Selge see, et Baltikumis on puudu konkurentsivõimelist elektritoodangut ja tuulevaikse ilmaga pidid elektri hinda tegema fossiilsed jaamad – gaasi- ja põlevkivijaamad – ja need tõmbasid hinna üles," selgitas Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov.

Samas ei olnud elekter ainus põhjus.

"Vaadates teisi aluskomponente, siis ei saa öelda, et see hinnatõus kuhugi päris ära oleks kadunud. See on küll vaibunud, aga näiteks hotellides-restoranides on umbes neli protsenti hinnad kasvanud, toiduained üle nelja protsendi. Hinnad ikka kasvavad," rääkis SEB analüütik Mihkel Nestor.

Varasemad majandusprognoosid on pakkunud selle aasta inflatsiooniks neli protsenti. Samas, veebruari hinnatõus oli suurem kui oodati. Juulist lisanduvad käibemaksu- ja aktsiisitõusud.

"Eeldus oli see, et kevadel on võib-olla natuke lihtsam ja hinnad kasvavad rohkem teises pooles käibemaksu tõusu tõttu. Kui nad siin esimesel poolaastal juba viis protsenti kasvavad, siis ilmselt number võib suurem tulla," tõdes Nestor.

Hinnatõusu täpsustatud numbrid avaldab statistikaamet reedel.