Koolijuht: positiivse hinde paremaks parandamine ei ole mõeldav
Kuna sellest kevadest võtavad mitmed koolid gümnaasiumikatsetel arvesse ka 9. klassi jooksvaid hindeid, siis on kasvanud surve õpetajatele, et nad laseksid kolme või nelja viieks parandada. Üks vanem pöördus õiguskantsleri poole, kui kool ei lubanud hinnet paremaks muuta.
Hinded on hinnas, eriti väga head - nii võib lühidalt kokku võtta ühe vanema võitluse selle nimel, et ta põhikoolis õppiv laps saaks kolmed ja neljad parandada viie peale. Seadus seda ette ei näe, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Põhikooli riiklik õppekava sisuliselt sätestab, et kui õpilane on saanud kas ühe või kahe viiepalli hinde skaalal või ta ei olegi seda vastavat tööd üldse teinud, siis sellisel juhul on koolil talle kohustus tagada võimalus järele vastata," ütles haridusministeeriumi järelevalve valdkonna juht Elen Ruus.
Ruusi sõnul puudub vajadus positiivse hinde järelevastamiseks, sest saadud hinne näitab, et õpilane on teadmised omandanud nõutaval tasemel.
Lapsevanemat haridusministeeriumi seisukoht ei rahuldanud ja ta pöördus õiguskantsleri poole.
Õiguskantsleri sõnul on vanema mure mõistetav, sest iga töö eest saadud hinne mõjutab õppeaine eest saadavat kokkuvõtvat hinnet. Ministeerium ei eksinud öeldes, et kool ei pea pakkuma positiivse hinde järelevastamise võimalust.
Prantsuse lütseumi direktori Peter Pedaku sõnul ei ole positiivse parandamine mõeldav hästi lihtsal põhjusel.
"Mul ei ole siin ei raha ega inimesi, et õpetajad saaksid topelttööd teha ja pidevalt järeltöid korraldada. Isegi kui pedagoogiliselt me võime pidada heaks eesmärgiks, et laps saab nii kaua õppida kuni miski asi on perfektselt selge," sõnas Pedak.
Koolijuhi sõnul võib õpetaja õpilasele vastu tulla, kuid ministeeriumi kinnitusel nii see käia ei tohiks. Positiivse hinde järelevastamise kord peab olema fikseeritud kooli kodukorras.
"Et kõigil õpilastel oleks võrdsed õigused, et keegi ei saaks mingeid põhjendamatuid eeliseid ja kahtlemata võrdne kohtlemine peab siis olema ka aineti, klassiti. Kui kool kehtestab mingi järelevastamise korra, siis see peab sarnaselt kehtima kõigis klassides ja kõigis ainetes," lausus Elen Ruus.
Hariduspsühholoogi Grete Arro sõnul vajavad lapsed ennekõike teadmisi ja sisulist tagasisidet, mitte hindeid.
"Kui me paneme neid hindeid, selle järgi paneme kokkuvõtvaid hindeid, selle järgi juhtuvad järgmised tagajärjed ja siis me nagu ütleme seal kõrval, et hinded pole üldse olulised, siis me oleme lihtsalt silmakirjalikud. Sest kui nad ei oleks olulised, siis keegi ei näeks vaeva nende panemisega," ütles Arro.
Arro sõnul võiks hinnete muutmine olla võimalik, kui laps on materjali paremini selgeks saanud, sest sel juhul kolme päeva eest saadud hinne ei vasta enam tema teadmistele.
Toimetaja: Aleksander Krjukov