Seaduse järgi võib põhikooli klassis olla kuni 24 õpilast. Tegelikult on aga pealinnas 711 klassi, kus lapsi on rohkem kui seadus lubab. Näiteks Tallinna kunstigümnaasiumis on nii 32 kui ka 34 õpilasega klasse. Ülerahvastatud klassidest hoolimata on koolijuht Mari-Liis Sults kriitiline pealinna plaani suhtes mitte avada sellest sügisest normist suuremaid esimesi klasse.

"Koolijuhid ei saa teada, kui palju õpilasi potensiaalselt kolib kõrvalmajja. Ja kui kõrvalmajja kolib 28 last, siis ma avan ühe klassi, kus on 24 last. Aga mida ma selle ülejäänud nelja lapsega teen?" rääkis Sults, kes on ka Tallinna koolijuhtide ühenduse juht.

"Ma võiks teha kaks väikest klassi – 14 ja 14 –, aga siis ikka tekib probleem, et mul ei ole õpetajale maksta. Tallinna õpetaja keskmine palk on 2300 eurot bruto ja mida rohkem lapsi, seda rohkem mul raha on," lisas ta.

Ülerahvastatud klasside probleem on väga suur Lasnamäe koolides, kus juba praegu on neli kuni viis paralleeli ja seal pole Sultsi sõnul lisaklasside avamiseks füüsiliselt ruumi. Neis koolides tähendab lisaklassi avamine seda, et osa lapsi peab hakkama käima teises vahetuses.

Sultsile jääb arusaamatuks, miks tuleb linnavalitsuse tasandil hakata arutama klasside suurust, kui seni sai need otsused ära teha hoolekogu ja haridusameti koostöös.

"See on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Küsimus on, kellele volikogu selle delegeerib, kas see on haridusamet või linnavalitsus. Septembrist 1. klasside puhul selle võtab ette linnavalitsus, et tõsta teema fooksusesse ja tegeleda sellega poliitilisel tasemel," selgitas abilinnapea Aleksei Jašin (Eesti 200).

"Ega haridusamet kuskile ei kao. Haridusamet hakkab koostöös linnavalitsusega täpselt neid samu asju lahendama. Lihtsalt see juhtimine on täiendavalt fookusesse toodud linnavalitsuse tasemel," lisas ta.

Jašin tunnistas ka ise, et ilmselt käib plaan tegelikult linnale ülejõu. Hinnanguliselt tulevad koolid taotlema erandit 25 klassile ja kümmekonnale see erand tuleb ka teha.

Endise abilinnapea ja praeguse Tõnismäe reaalkooli juhi Andrei Kante sõnul muudatus ülerahvastatuse probleemi ei lahenda, sest kurja juur on senine koolikohtade jagamise kord.

"Minu meelest oleks loogiline määrata koolid ja klassid ennekõike nendele, kes koolikohti taotlevad ja alles siis vaadata, missugustes koolides on olemas konkreetselt ruumi ja õpetajate ressurss ja siis võimaldada nendele, kes võib-olla hiljem taotlevad," rääkis ta.

Senise praktika kohaselt kolmandik peresid oma lapsele koolikohta ei taotle ja pea pooled neist lastest kooli ka ei jõua, sest elavad mujal või lähevad erakooli.