Rootslase Niklas Zennströmi ja taanlase Janus Friisi asutatud ning eestlaste Jaan Tallinna, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu kirjutatud koodiga ühes Mustamäe nõukaaegses hoones sündinud Skype jõudis maailma ette 29. augustil 2003 ning sai pea üleöö tuntuks, sest võimaldas internetis tasuta helistada kas või teise maailma otsa.

Esimesel tegutsemispäeval laadis Skype'i alla 10 000 inimest, kahe kuuga täitus miljon kasutajat.

"Kõrvalt vaadates on Skype'iga väga lihtne eksida, et näe, üleöö edulugu: kuskil mingis maailmanurgas tehti mingi asi valmis ja järgmisel päeval või järgmisel kuul oli miljon kasutajat ja sealt edasi on kõik läinud ainult lepase reega.Tegelikult seesama tiim ehitas neli-viis aastat erinevaid ebaõnnestunud firmasid ja kui mõelda selle olukorra peale, et meil olid lauaarvutid ja ei olnud kõrvaklappe ja ei olnud mikrofone arvutitel, siis tegelikult keskkonna mõttes oli ikka väga imelik hetk hakata rääkima, et kõik inimesed hakkavad üle interneti telefoniga helistama ja hiljem tulid veel videokõned ka. Aga see oli selline julgus teha teistmoodi asju," kirjeldas Skype Eesti tegevjuht aastatel 2005 kuni 2013 Sten Tamkivi.

"Skype'il oli palju konkurente, nii nagu me võtame ka, et Google ei olnud esimene otsingumootor ja Facebook ei olnud esimene sotsiaalvõrgustik. Enne Skype'i üritati sama teenust teha. Skype'i eelis oli see, et ta suudeti tehnoloogiliselt nii lihtsaks teha, et iga meiesugune kasutaja suutis päriselt selle teenuse endale arvutisse paigaldada ja seal seda kasutada. Toode oli niivõrd hea, et seda praktiliselt ei pidanudki turundama," ütles Bolti asutaja Martin Villig.

"Üks test, mida me kasutasime, oli vanaema test: kas su vanaema suudab Skype'i iseseisvalt internetist alla laadida, 10 minutiga tööle panna ja lapselapsele helistada. Ja suutis," meenutas Tamkivi.

Skype'i üleilmsest tuntusest kõneles seegi, et rahvusvahelistesse sõnaraamatutesse tekkis tegusõna skaipima. Ent sellega Eestis sündinud ja kasvanud ettevõtte pärand ei lõppe.

"Alates võib-olla sellest enesekindlusest ja kogemusest, teiseks rahvusvahelisest võrgustikust. /.../ Ja lõpuks ka aktsiaoptsioonidest ja Skype'i müügist tulnud kapital, mis nende töötajate kaudu Eestisse jõudis," loetles Villig.

Just sellest seemnerahast pandi idanema ka Bolt, mille teenuse kasutajad räägivad boltimisest.

"Maailmas me suudame näidata üle 900 uue ettevõtte, mille on asutanud endised Skype'i inimesed. Ja nüüd see on loonud tänaseks juba triljonite – mitte miljardite, vaid triljonite – dollarite jagu väärtust maailma kümnete riikide majandustesse. See on täiesti vääramatu mõju," selgitas Tamkivi.

Martin Villig kasutas Skype'i viimati paar kuud tagasi. "Meil oligi üks sõprade grupivestlus siiamaani veel seal ja me otsustasime kaks kuud tagasi selle ära kolida, sest see oli ainukene grupp, mille pärast kõik meie sõbrad pidid Skype'i arvutis või telefonis hoidma. Nii et otsustasime ühe teise platvormi peale kolida," rääkis ta.