Kaks Tartu Ülikooli maateaduste tudengit Joosep Aia ja Joosep Truupõld on korduvalt arutlenud, kui pikk see kõige pikem Eestis tehtud liug siis on. Kuna vastust sellele küsimusele ei ole, otsustasid noored selle konkursi abil välja selgitada.

"Vastlapäeval ju otsitakse kõige pikemat liugu. Kõige pikem liug annab parema linasaagi, aga tegelikult me ei tea, kellel see kõige pikem liug on, siis mõtlesime, et seda saab ju järele kontrollida ka, et teeme siis siukse kampaania, kus me siis uurimegi, kellel päriselt on Eesti pikim liug, kellel kõige parem linasaak kindlasti tuleb," rääkis konkursi eestvedaja Joosep Truupõld.

Pikima liu tiitlile on päevase seisuga pürginud mõnikümmend osalejat. kõige enam on osavõtjaid Lõuna-Eestist ja Vooremaalt, kus pikim tehtud liug on 230 meetrit.

Tänase ilmaga tuleb palju vaeva näha, et veel mõni lumine nõlv leida ja kui mina sõidan siin pooleldi rohelisel künkal, siis on ka neid, kes on pikima liu saamiseks tunduvalt loomingulisemad olnud.

"Kuna tahkel kujul lund napib, siis me tulime siia vedelal kujul lume peale liugu laskma. Lugesime reglementi nii ja naa pidi ja tundus, et seal ei ole öeldud, kas lumi peab olema tahkel või vedelal kujul ja siis tundus, et kui me sõidame mootoriga vastuvoolu ja siis pärimäge koos veega liigume allavoolu mingi maa, siis võiks olla kõik reglemendi nõuded täidetud," rääkis Lodjaseltsi juht Priit Jagomägi.

Maksimumpikkus, mida nii Lodjaga jõel liugu lastes täna saavutada võiks on Jagomägi sõnul 6,5 kilomeetrit, kuid ilma tõttu jäi seegi liug 740 meetri juurde.

"Võibolla siin tänased tuuleolud nii pikka liugu ei soosi hästi, et natuke külje pealt on tuul, et lükkab meid enne kaldasse," ütles Jagomägi.

"Kutsusime kiirkorras komisjoni kokku, mõtlesime, mis teha annab ja jõudsime järeldusele, et kindlasti leidlikus, teostus, selle eest teeme kindlasti sellise erikategooria võidu. Panna neid samasse punti teistega, oleks ebaõiglane.
kes soovib veel seniseid rekordeid ületada, saab seda teha täna keskööni," rääkis konkursi eestvedaja Joosep Aia.

"Lähtel, kus on tegelikult päris pikad nõlvad, seal on täiesti lumikate olemas ning kindlasti leiab ka põhjapoolseid nõlvi, kuskil Lõuna-Eestis, kus saab mingisuguse liu vähemalt lasta, aga liugu saab lasta ka musta maa peal. Lihtsalt nagu kelgutamise esimene seadus ütleb, et lume peal libiseb paremini kui musta maa peal," ütles Truupõld.