32-aastane Grete Mark, 44-aastane Ulla Preeden ja 51-aastane Virge Hansen on naabrid ja saatusekaaslased Tartus Lubja tänava kortermajas, mis asub küll idüllilises asukohas, kuid on muutnud omamoodi lõksuks, sest vajub nagu Pisa torn. Loo teeb eriti nutuseks, et arenduse taga olev ehitusfirma ei võta vastutust ega nõustunud isegi "Pealtnägija" kaamera ees selgitusi andma.

"Okei. Lubja tänav ja "Pealtnägija" jah? Ma ei teagi praegu, mida öelda. Üldiselt on meil strateegia, et me tahaks ainult positiivset kommentaari anda," ütles arenduse taga oleva Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos "Pealtnägijale" telefoni teel.

Mapri Ehitusega seotud firma Lubja Kodu rajas 2015. aastal Emajõe kaldale kaks sarnast kortermaja. Raamatupidaja Virge Hansen ostis korteri 2019. aastal, Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden aasta hiljem ja projektijuhi ametit pidav Grete Mark koos elukaaslasega 2021. aastal.

Kui Virge Hansen üüris oma 54-ruutmeetrise korteri sisuliselt kohe edasi, siis Grete Mark ja Ulla Preeden kolisid oma ligi 90-ruutmeetrisele pinnale sisse.

Paar aastat pärast sisse kolimist, 2022. aasta detsembris hakkasid majaelanikud märkama anomaaliaid.

"Uksed ei tule lahti. Ma mäletan väga-väga hästi, et ma õhtul läksin välja, uksed tulid lahti ja kui koju tagasi tulin, siis enam ei tulnud. Sealt olid alumised plekid ära paindunud. Esialgu me mõtlesime lihtsalt, et lumekoristusel äkki läinud labidaga kuidagi vastu. Muidugi, kentsakas oli see, et naabri uksel oli täpselt sama asi," meenutas Mark.

"Mina ise ei pannud kohe tähele, abikaasa kasutas seda vannituba ja ühel hetkel märkas, et vesi ei voola enam ära. Algul ei läinud ära, siis hakkas magamistuppa voolama. Ja lõpuks tuli neid asju ilmsiks järjest ja järjest," rääkis Preeden.

"Kui me siin kõik koos kokku saime, siis natukene ehitusvaldkonnaga kokku puutunud inimesena ma sain kohe aru, et siin on ikkagi väga-väga suur jama," ütles Hansen.

2023. aasta algul toimunud esimene ametlik mõõdistus näitas, et hoone oli 15 sentimeetrit viltu vajunud.

"Mõnikord mingisugused sellised asjad majade juures toimuvad, kus näiteks üks nurk vajub ära või midagi taolist, aga meil on praegu niimoodi, et see maja on tervikuna kaldunud ühele poole. Ehk siis maja on viltu ja see serv on lihtsalt allapoole vajunud," selgitas Hansen.

"Mis võib-olla on kõige raskem, ei olegi see füüsiline tunnetus või nägemine, aga vaimne pool, et sa saad aru, et midagi head siin ees ootamas ei ole – maksad oma laenu, maksad muid kulusid ja tegelikkuses sul kodu ikkagi tõenäoliselt ükspäev niikuinii ei ole," rääkis Preeden.

Tuska suurendas, et Mapri, millega seotud firma majad rajas, teatas, et hoone valmis tolleks ajaks seitse aastat tagasi ning neil puudub vastutus nii juriidiliselt kui ka ehitustehniliselt.

"Siis me kirjutasime ise kohe arendajale lihtsalt ja nõudsime, et selgitatakse välja milles asi ja et hakataks tegelema, mille peale sisuliselt öeldi, et käige kuu peale, näeme kohtus," rääkis Mark.

"Me oleme ainult ehitajad. Mingi projekti järgi ehitame, ega me ka ei tea, kui superhästi see projekt on tehtud. Mulle tundub, nagu praegu vist vastutab see, kellel on raha või tahetakse lüüa risti see, kellel raha. Arendajat ei ole, projekteerijatelt ju raha ka ei saa, naabri käest vist ka ei saa, eks ju. Kes seal veel vastutab siis, force majeure...," ütles Tarmo Roos.

Probleem on vundamendi vaiades

Pärast mitmeid uuringuid ja ekspertiise jõudsid elanikud järeldusele, et probleem on vundamendi vaiades. Kui eelprojekti järgi pidi ehitaja kasutama terasest puurvaiu, siis Mapri tellimusel tehti vaiade plaan ümber ja kasutati peenemaid injektsioonvaiasid.

"Minu viimane järeldus on see ikkagi, et need vaiad on lihtsalt välja nõtkunud. Need on hästi peenikesed vaiad ja turbapinnases on need välja nõtkunud. See on see põhjus," selgitas ehitusekspert Heiki Meos.

"Ma ütleksin, hästi, lihtsalt need ei sobi, need ei olnud piisavad kandmaks seda raskust. Ja pärast võib-olla need asjad, mis välja tulid, kas siis üldse oleks pidanud sellised vaiad olema esialgse projektiga võrdluses ja kas me peame tegema kõike kõige soodsamalt, arvestades seda, kui ebastabiilse pinnasega geoloogiliselt siin tegemist on," kommenteeris Preeden.

"Nende vaiadega oleks saanud selle maja kindlasti ka pidama. Lihtsalt neid vaiu oleks pidanud olema rohkem. /.../ Need peavad olema betooni sees, betoonhülsis. Ja tähendab, kuna seal on tegemist turbaga, siis see hilisem betoneerimine võib teha seda, et see betoon läheb kuhu iganes selle pehme turba sees. Seal oleks pidanud olema hülss ümber ja koos hülsiga oleks olnud selle vaia kandevõime kindlasti palju suurem ja nõtke, kandevõime suurem," rääkis Meos.

"Ilmselgelt on siin tegemist kas projekteerimisveaga või ehitusveaga. Kindlasti ei saa siin olla põhjus kasutamises. Vundamendi osas vajumises ei ole kasutamises mingisugust olulist..., kui seal mingisugust juurdeehitust või suurt ehitamist ei ole toimunud, siis inimeste süüle, elanike süüle seda panna ei saa," ütles Tartu järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint.

Halbu üllatusi tuli aga veel. Paar nädalat tagasi avastasid elanikud luugi, kust pääseb maja alla ja kui ilma keldrita hoone puhul peaks seal olema liivapadi, siis nende maja all on vesi nagu basseinis.

Mapri sõnul on süüdi kõrvalkinnistu maja ehitus

Mapri esindaja Tarmo Roos eitab, et firma oleks midagi valesti teinud ning kinnitab, et ehitati projekti järgi. Ettevõtte tellitud ekspertiisi kohaselt on kurja juur hoopis kõrvalkinnistul renoveeritud maja, mille ehitusel tõsteti maapinda lubatust rohkem.

"Seal kõrval täideti ja siis suruti seal mingit pinda kokku ja see surus omakorda külje peale ja see surus mingeid vaiasid ja nii hakkaski ja see tundus suhteliselt loogiline jutt," selgitas Roos.

"Niisugune täitmise mõju võib sellises pinnase situatsioonis, nagu seal on, ulatuda maksimaalselt viie-kuue meetri kaugusele krundi piirist. Aga see kaugus on seal jämedalt öeldes vähemalt kaks korda suurem," sõnas Meos.

Maja vajub muudkui edasi

Vaidlemise ajal maja, millel vanust kõigest 10 aastat, aga muudkui vajub ja kalle on kasvanud ligi 40-sentimeetriseks, mis tähendab muu hulgas, et uksi tuleb pidevalt saagida.

"Meie oleme teinud umbes kolmekuulise intervalliga seda. Alguses proovisime reguleerimisega, siis reguleerimist enam ei saanud teha. Ja siis üürnik jälle käia ei saanud. Võtsime välisukse eest, saagisime tikksaega siis ukse lühemaks, panime uuesti ette jälle. Ja niimoodi me muudkui siin käisime saagimas," kirjeldas Hansen.

"Ütleme nii, et iga kord, kui ma talvel uksest välja lähen, siis mul on ikkagi mõte, et äkki nüüd, kui ma ukse alt ära võtan, siis midagi pähe kukub. Sellega, nii kurb kui ka ei ole, harjub ära. Aga need raksatused, mis üle maja käivad, eks kogu aeg lihtsalt niisuguses heas usus oled siin ja loodad, et mitte midagi ei juhtu siiamaani," rääkis Mark.

"Meie ekspert on öelnud, et vajumise jätkumisel võib maja täiesti prognoosimatus kohas kokku variseda," tõdes Hansen.

"Kahju on, et see maja nüüd on nii palju viltu vajunud, et seal tõesti täna enam sees elada on väga ebamugav. Aga sellistele vajumistele oleks tulnud kohe reageerida, kui on esimesed ilmingud ja oleks pidanud tegema vähemalt vajumise peatamise töö ära," ütles Aint.

"Probleemiks, on see, et me ei räägi ju lisavaiade panemisest maja külgedelt, lisavaiad tuleb panna ka maja seest. Ja selleks, et panna maja seest uued vaiad läbi põrandapaneeli – siin all on paneel –, tuleb terve esimene korrus ära lammutada. Sellest esimesest korrusest jääks alles ainult välisseinad, sest vaiamasin peab siia sisse saama sõita ja peab saama siin puurida," selgitas Hansen.

"Rahaliselt see ei ole eriti mõistlik tegu, sest pealegi, kui me peatame selle vajumise, on üks asi, aga teine on see, et see maja tuleb teha ka elamiskõlblikuks," ütles Meos.

"Kuidas me ajame need põrandad sirgeks? Kas me betoneerimine 40 sentimeetrit kõrgemaks? Mis siis uksest saab? Uks jääb ka 40 sentimeetrit lühemaks. Akna alla tulevad põrandad kõrgemale, siis läheb ju toa kõrgus väiksemaks. Aga teistpidi oleks nagu laed ka ju vaja sirgeks ajada, siis peaks lae ka veel allapoole tooma," kommenteeris Hansen, kelle hinnangul oleks ainus variant maja maha lammutada.

"Kui tahta, et siin päriselt midagi oleks, mis oleks elamiskõlblik, siis tõenäoliselt tuleb see lihtsalt ära lammutada ja uus ehitada, mis on omamoodi jälle väga suur väljaminek ja ma ausalt öeldes ei kujuta ise seda üldse ette," sõnas ka Ulla Preeden.

Omanikud maksavad elamiskõlbmatu korteri eest veel aastaid laenu

2023. aasta jooksul kolisid mitu elanikku majast välja ja näiteks kõrgkooli rektor Preeden käib iga päev Räpina maakodust Tartusse tööle. Aga nii nagu naabritel, jooksevad korteri kulud edasi.

"Kuna tegemist on natukene kallimas piirkonnas oleva korteriga, siis meie laenukulu ja sinna juurde tulevad kommunaalid ja elekter on hinnanguliselt kokku 1200 kuni 1300 eurot. Aga iga päev sõita Tartusse tööle, toob omakorda kaasa transpordikulud veel lisaks kindlasti," selgitas Preeden, kel tuleb elamiskõlbmatu korteri eest kodulaenu maksta veel mitukümmend aastat.

"Viis inimest jäävad oma korteritest ilma, maksavad 15 aastat, 20-30 aastat laene, mis on korterite ostmiseks võetud, ja neil lihtsalt seda vara ei ole," tõdes ka Hansen.

"Meie ka elukaaslasega kolime siit nüüd välja, mis ei tähenda seda, et selle korteriga seonduv pangalaen ja ülejäänud kulud alles ei jää. See ei mõjuta meid ainult täna ja praegu, vaid ilmselt mõjutab meid veel 10-20 aastat," ütles Grete Mark.

Vaidlustest pole siiani kasu olnud

Veebruari lõpus tuligi uudis, et Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) kuulutab maja elamiskõlbmatuks ning Mark peab oma kodust välja kolima. Et tegu on ehituse käigus tekkinud veaga, siis kodukindlustus juhtumit ei kata.

Elanikud on püüdnud kohtust eri moel õigust leida, aga senimaani edutult. Grete Mark läks kohtusse maja arendamiseks loodud Lubja Kodu OÜ vastu ja võitis, aga on juba ette näha, et sellest pole kasu, sest faktiliselt on see tühi juriidiline kest.

"Sealt meil ei ole mitte midagi sisse nõuda, isegi pärast meie kohtuvõitu. Rõõmustavad uudised, aga midagi nendega teha ei ole ja see, ma arvan, oli ka põhjus, miks nad kohtusse isegi ei ilmunud ja mitte midagi kaasa ei rääkinud, sest nad teadsid, et meie õigussüsteemis täpselt selliselt asi välja nägema hakkab," rääkis Mark.

"Tegelikult võib iga inimene Eestis ju sattuda täpselt samasugusesse olukorda, kus majal on nii kapitaalne viga, et see maja lihtsalt kukub kokku ja see tuleb ära lammutada. Aga mitte keegi ei vastuta selle eest. Siin piirkonnas ei ole toimunud mingisugust maalihet. Siin ei ole toimunud maavärisemist. Siin ei ole toimunud seda, et kõrvalkrundil oleks Kuutsemäge rajatud. Siia kõrvalkrundile on ehitatud täiesti tavaline eramu. Inimesed, kes soetasid siia korteri, see maja ju tegelikult vajumise hetkeks oli ainult kaheksa aastat vana. Me ei ehita maju 10 aastaks. Maja elukaar on vähemalt 50 aastat," rääkis Hansen.

Eestis on sage, et suured ehitusfirmad rajavad arendusteks uued ettevõtted justkui selleks, et probleemide korral ennast distantseerida. Lubja tänava korteriomanikud püüavad luua pretsedenti ja andsid siiski kohtusse maja ehitanud Mapri. Alles algfaasis protsess on ka üks põhjendus, miks Mapri esindaja ei soovinud kaamera ees esineda.

"Kui lõpus tuleb välja, et kui kohtunikud või kes iganes maailmaõiglus otsustab, et Mapri peab vastutama, siis me vastutame ja siis teeme ägeda PR-i ja ütleme, et näe, isegi miljon aastat hiljem vastutab, Mapri vastutab (naerab). Mis meil üle jääb, selles mõttes me ei karda," rääkis Roos.

Praegu paistab, et maja ootab ees lammutamine, sest selle korda tegemine oleks ülikallis ning on ebaselge, kes selle eest üldse maksaks.

TTJA SELGITUS

TTJA kommunikatsiooni peaspetsialist Britt-Heleen Kandimaa ütles "Pealtnägijale", et hoone ohutuse eest on vastutus hoone omanikul ning reeglina tuleb omanikul tellida vajalikud auditid.

Kandimaa sõnul pöördus Lubja tn 2a hoone haldaja TTJA poole 2023. aasta augustis, mis ajaks oli tellitud ehitise erakorraline audit, milles oli kirjeldatud mida teha tuleks ja mis tingimustel hoone tehnilist seisukorda saab taastada.

"TTJA andis hoone haldajale edasised tegevusjuhised, mis on vajalik ära teha selleks, et tuvastada hoone vajumine ning parendustööd, et hoone kasutamine oleks ohutu. TTJA ei teosta hoonete tehnilise seisukorra hindamiseks auditeid.
Uus pöördumine Lubja tn 2a hoone osas tuli TTJA-le novembris 2024, kus teatest nähtuvalt ei olnud hoone haldaja tegelenud vajumisprobleemiga ja hoone oli vajunud juba selleks hetkeks 40 sentimeetrit," lisas Kandimaa.

TTJA-l on kavas tellida Lubja 2a hoonele erakorraline audit, mida teatud juhtudel ohutuse tagamiseks kasutatakse.

"Oleme teinud kohapeal paikvaatluse. Koostatud on ka auditi lähteülesanne, kuid selle tingimusi peame veel täpsustama. Näiteks selgus, et on vaja kehtestada lisanõuded vundamendi avamise ja väljakaeve osas. Vundamendi avamist ja lahtikaevamist saab teha suvel (juunis/juulis), kui ei ole kõrgvee seisu. Hetkel on Emajõe veetase väga kõrge ja lahtikaevamist hoone vundamendi juures teha ei saa," selgitas Kandimaa.

Ettekirjutus hoone kasutamise keelamiseks

Kandimaa selgitas, et ettekirjutus hoone kasutamise keelamiseks tehakse ennekõike elanike ohutuse tagamiseks. Tema sõnul on ettekirjutuse aluseks varasemad eksperthinnangud ning veebruaris 2025 hoone omanike poolt läbi viidud mõõdistamised, mis kinnitavad, et hoone vajumine endiselt jätkub.

"Kui kaua on vajuv hoone ohutult kasutatav, seda me ei tea, mistõttu on vaja võtta kasutusele meetmed ohutuse tagamiseks. Hoone vajumine mõjutab rajatud tehnosüsteeme ning nende edasine kasutamine ei ole samuti ohutu," ütles Kandimaa.

"Hoonest on enamik inimesi tänaseks välja kolinud. Ettekirjutus hoone kasutamise keelamiseks kehtib seni, kuni vajumine on peatatud ja eksperthinnang kinnitab, mis on edasised tegevused, et hoone oleks ohutult kasutatav, konstruktsioonid püsivad ja tehnovõrgud terved," lisas ta.

Mis saab edasi?

Kandimaa märkis, et TTJA on olnud põgusas kirjavahetuses Lubja tn 2a osade elanikega, kellele on teada andnud, et TTJA edasine tegevus saab olla esmalt hoone kasutamise keelamine ettekirjutusega nende enda ohutuse tagamiseks ning auditi tellimine.

"TTJA edasised tegevused on Lubja tn 2a hoone kasutamise keelamine.
Samuti tellib tellib TTJA ehitise erakorralise auditi, et selgitada välja kas hoone kasutamine on ohutu ning mis on edasised tegevused ning mis tuleb ära teha, et hoone kasutamine saaks omanike poolt jätkuda. TTJA ettekirjutus hoone kasutamise keelamiseks kehtib nii kaua, kuni on tehtud parendustegevused hoone ohutuks kasutamiseks. See kõik selgub auditist," selgitas Kandimaa.