Tartus valmis viltuse kortermaja asemele ehitatud uus hoone
Aasta eest kajastas "Pealtnägija", kuidas Tartus vajus suhteliselt uus kortermaja viltu ja muutus kasutuskõlbmatuks ning ehitaja ei soovinud selle eest vastutust võtta. Järgnenud pahameeletormis muutis ehitusfirma meelt ja püstitas Emajõe kaldale täiesti uue hoone, kuhu elanikud nüüd sisse kolisid.
Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden tegi möödunud aasta veebruaris oma korteri esikus katse, kus pall veeres iseenesest ära, sest maja oli enam kui 40 sentimeetrit viltu.
Täpselt aasta hiljem kordas Preeden katset ning tunnistas, et hing värises seda tehes hirmust, kartes palli taas veerema hakkamist. Õnneks seda ei juhtunud.
Kuigi pealtnäha on kõik justkui samasugune, siis tegelikult lammutati aasta jooksul korter ja kogu maja maha ning ehitati samal kujul tagasi.
"Iga inimene, kes saab lootuse tagasi, on ja peab olema väga tänulik ja mina olen väga tänulik ja meie pere on väga tänulik," ütles Preeden.
Korteriomanik Virge Hansen ütles, et paika said viimased segistid ja pistikupesad ning nüüd täitub tema poja soov sinna sisse kolida. Ehkki ainsa lapse pesast välja lendamine on natuke kurb moment, on emal maja üle väga suur rõõm.
Samuti hoones korterit omav Grete Mark ütles, et on tagantjärele tänulik endale ja kõikidele teistele korteriomanikele, et nad ei andnud alla ja kasutasid meeleheites ära kõikvõimalikud vahendid, et lugu päevavalgele tuua.
Meeleheide, millest Mark rääkis, on aastaid kestnud saaga, kuidas Emajõe ääres 2015. aastal valmis saanud uhke viie korteriga kortermaja hakkas ühel hetkel vajuma. Anomaaliaid märkasid majaelanikud paar aastat pärast sisse kolimist, 2022. aasta detsembris. Näiteks ei tulnud uksed enam lahti.
"Mäletan väga-väga hästi, et ma õhtul läksin välja, uksed tulid lahti ja kui koju tagasi tulin, siis enam ei ei tulnud," meenutas Mark.
Preedeni abikaasa aga märkas vannituba kasutades, et vesi ei voolanud enam sinna, kuhu pidanuks, vaid magamistuppa. Probleeme tuli ilmsiks järjest enam ja maja kuulutati elamiskõlbmatuks.
Tuska suurendas, et Mapri, millega seotud firma majad rajas, teatas, et hoone valmis tolleks ajaks seitse aastat tagasi ning neil puudub vastutus nii juriidiliselt kui ka ehitustehniliselt.
Ehitusfirma lubadus tuli korteriomanikele suure üllatusena
Kui seni olid korteriomanikud käinud arendajaga kohtus, tellinud ekspertiise ja hinnanguid, siis "Pealtnägija" saatelõigu järel sai majast laiem jututeema ja ka omamoodi vaatamisväärsus. Maja ümber käisid ekskursioonigrupid ja senini näitavad taksojuhidki klientidele Tartu kõige kuulsamat maja.
"Kuna väga paljudel inimestel on pangalaenud, siis see vist kõnetas neid väga. Kõik said aru, et kui see niimoodi juhtub, maksad elu lõpuni ja mitte midagi ei ole. Oli tõesti hämmastav, kui palju oli neid inimesi, kes elasid hästi positiivselt kaasa ja kogu aeg küsisid, kuidas läheb," rääkis Preeden.
Suurest tähelepanust aga veelgi olulisem oli, et paar nädalat pärast saadet kutsus Mapri, kes oli seni omanike sõnul neile vastu töötanud ja kelle esindaja ütles ka "Pealtnägijale" esiti, et ei näe endal süüd ja tahab ainult positiivseid kommentaare anda, majaelanikud kokku. Toonane ehitusfirma juht Priit Jaagant teatas, et nüüd on otsus ümber vaadatud.
"Priit Jaagant ütles siis välja, et vabandust, et selle otsuse tegemisega nii kaua läks, aga meil on teile ettepanek, et ehitame teile uue täpselt samasuguse maja," ütles Hansen.
Preeden nimetas seda sajandi üllatuseks, sest kogu varasem suhtlus selliseks lahenduseks lootust ei andnud.
"Mitte keegi korteriomanikest ei oodanud tegelikult niisugust tulemust, ei oleks seda osanud uneski näha, toetudes sellele, mis oli kolm aastat enne seda eelnenud," tõdes Mark.
Hanseni sõnul ei suutnud ta suure pingelanguse järel alguses rõõmustadagi, sest kolm aastat peetud vaidlusest oli tohutu väsimus.
Mapri järelteeninduse juht Ero Tragel ütles, et avalik tähelepanu andis kindlasti mingi tõuke, kuid ettevõte oli tema sõnul alates probleemi tekkehetkest tegelikult kogu aeg korteriomanikel olemas.
"Lihtsalt ühise keele leidmine võttis aega," lisas Tragel.
Mark usub aga, et kui nende mure poleks "Pealtnägijas" kajastust saanud ja vaatajatelt nii sooja vastuvõttu ja tähelepanu pälvinud, ei oleks praegu ka uut maja, mille valmimisest rääkida. Tema sõnul on pisikeses Eestis igale ettevõttele, ükskõik kui hästi ta oma tööd mujal teeb, oluline, kui keegi neist halvasti räägib. See mõjutab edaspidiseid hankeid ja töövõtte.
"Igal juhul tundub, et Mapri reputatsiooni küsimärgi alla panemine pani selle lõpuks liikuma," ütles korteriomanik.
Vajumise põhjustasid murdunud vaiad
Mapri otsus maja kogukuluga ligi miljon eurot lammutada ning seejärel uuesti ehitada pälvis tähelepanu, aga kiirelt läks ka tegudeks. 2025. aasta mais kolisid elanikud lammutuse eel välja. Et tegemist oli Eesti ehitusajaloos pretsedenditu juhtumiga, lubas firma ausat ülevaadet ka vea põhjustest. Nüüd on raport valmis ja kindlaks tehtud konkreetsed vaiad, mis purunesid ja põhjustasid maja ligi poolemeetrise vajumise.
"Ekspertarvamus viitab justkui vertikaal- või horisontaalpinnas tekkinud pinnase liikumisele naaberkrundi poolt. Seda indikeerib vaiade deformatsiooni kuju ja murdunud vaiade murdesuund, mis on kõik justkui Emajõe poole," kirjeldas Tragel.
Hansen märkis, et sellesse pinnasesse olid projekteeritud sobimatut tüüpi vaiad.
Mapri järelteeninduse juhi sõnul ei teinud ettevõte sisuliselt midagi valesti ja tagantjärele ei ole millestki kinni võtta.
"Kõik oli tehtud vastavalt dokumentatsioonile, tehnoloogiliselt õigesti paigaldatud ja maapinna nihke tõttu on tekkinud vaiale purunemine," nentis Tragel. "See ei ole süüdlase otsimine või kulude kompensatsiooni otsimine, vaid see ongi hea õppetund kõigile nii koolipingist kuni ehitajani välja."
Mark märkis, et Mapri ei ole öelnud, et nad tegid vea ja teevad selle korda, küll aga ütles ehitusfirma, et nad teevad selle korda. Sellest korteriomaniku sõnul talle piisab. Ka Preeden peab asjaolu, et ettevõte võttis vastutuse, oluliseks sammuks ja kinnitas, et oskab seda hinnata.
Trageli sõnul kasutati sel korral maja ehitades hoopis teist tüüpi vaia ning kõige pehmemasse turbakihti jäeti lisatoe saamiseks hülsid, välistamaks samasuguse probleemi kordumist.
Kuigi esialgu lubati maja taastada tänavu maiks, jõuti see tegelikult valmis juba veebruaris ning nädal tagasi andis ehitaja omanikele, kes pidid vahepeal endale elamiseks asenduspinnad otsima, üle nende kodud.
"Täna hakkab kohale jõudma, kui nüüd uues, äsja uuesti sündinud korteris saab sees olla. Väga pikalt tegelikult reaalsus kohale ei jõudnud, mis toimunud on või et kas nüüd ehitatakse uued. Täna me alles vaikselt toibume kohtuskäimisest ja sellest jandist," tõdes Mark.
Kui tema korterisse paigaldatakse kööki, et saaks lähiajal sisse kolida, siis Hanseni pinnale, kus varem oli üüriline, kolib nüüd elama tema täisealiseks saanud poeg. Ja Preeden, kes vahetab õige pea rektoriameti Tartu abilinnapea koha vastu, alles harjub olukorraga, kus korter näeb välja täpselt samasugune nagu varem, aga põrandad ei olegi viltu ja vesi ei voola dušinurgast valesse suunda.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: "Pealtnägija"











