Omavalitsustest öeldakse, et see on tänavu juba teine kevad. Esimest korda pandi massipiiranguid tähistavad märgid välja jaanuaris.

"Sel aastal on teede lagunemine oluliselt intensiivsem, sest meil on kaks kevadet olnud – üks oli jaanuaris, üks on nüüd ja loodame, et enam kolmandat kevadet ei tule," ütles Räpina valla taristuspetsialist Rainis Oper.

Räpina vallas, kus on enam kui 360 kilomeetrit kruusateid, kehtestati alates neljapäevast massipiirang raskematele masinatele kui kaheksa tonni. See kõik toob lisamuresid ka kohalikele elanikele, kellest osa muretseb selle üle, kas pääste ja kiirabi ikka pääseb elamutele ligi.

"Aga rääkides Tartu kiirabi inimestega, siis nemad väitsid, et kiirabiautod on kõik nelikveolised ja nende jaoks see probleem otseselt ei ole," lausus Oper.

Suurem mure on prügiveoga ja sellega, et prügiauto ei pääse konteinereid tühjendama.

"On ka probleem sellega, et tulevad tühiarved ja kõned meile, et miks tee ei vasta nõuetele. Aga kruusateedega on paraku selline olukord, et mingi aeg need aastas ei kannata sellist suurt koormust välja, raskeid autosid," ütles Oper.

"Prügivedajatega on küll niimoodi, et nad valivad ise need kohad, kuhu nad riskivad oma suurte autodega sõita, sest seda 30-tunnist masinat tõesti kõik teed ei kanna," lausus Põlva haldusteenistuse juht Rein Kamber.

Põlva vallas on kergkattega teid 500 kilomeetri ulatauses. Koormuspiirang neil teedel sõitmiseks kehtestati selle nädala algusest. Vastavalt inimeste märguannetele proovitakse lagunevaid teid ka jooksvalt parandada.

"Kui on väga läbi vajunud kohad, veame natuke kruusa peale, nii palju, kui meie võimalused on. Ja proovime hoida sõidetavad ikkagi need teed," ütles Kamber.