Oluline neljapäeval, 13. märtsil kell 22.33:

- Ukraina õhurünnakud süütasid taristuobjekte kolmes Venemaa oblastis;

- Rünnak tabas ka Saraatovi oblastit;

- Vene võimud peatasid kolme lennujaama töö;

- Venemaa teatas 77 Ukraina drooni tõrjumisest kuue oblasti kohal;

- Putin tegi esimese külaskäigu Kurski oblastisse pärast Ukraina sissetungi;

- ISW: Putin korraldas Kurskis sõjaväevormis esinedes jõudemonstratsiooni;

- Zelenski sõnul peab Ukraina suurendama oma relvade suutlikkust;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit;

- Zelenski taunis Putini manipuleerivaid avaldusi relvarahu kohta.

Rootsi annetab Ukrainale 18 liikursuurtükki

Rootsi annetab Ukrainale 18 Archeri liikursuurtükki, teatas Rootsi valitsus neljapäeval.

Lisaks annetatakse Ukrainale 18. abipaketi raames viis Arthuri radarisüsteemi.

"Ukraina vajab kiiremas korras suurtükke ja suurtükimoona. See on olnud Ukraina jaoks prioriteet alates Venemaa täiemahulise invasiooni algusest," ütles Rootsi kaitseminister Pål Jonson avalduses.

Arthuri radarisüsteemide tarne peaks algama sel aastal, samas kui Archeri suurtükkide oma tuleval aastal, teatas valitsus.

Ukraina õhurünnakud süütasid taristuobjekte kolmes Venemaa oblastis

Venemaa Voroneži, Rostovi ja Kaluuga oblasti taristurajatistes puhkesid ööl vastu neljapäeva, pärast Ukraina droonirünnakut, tulekahjud.

Voroneži oblastis rünnati droonidega kahte infrastruktuurirajatist, millest üks süttis põlema, teatas kohalik kuberner Aleksandr Gussev. Mis objektidega tegemist oli, võimud ei täpsustanud.

Rostovi oblasti kuberneri Juri Sljusari väitel tulistas Vene õhutõrje oblasti kohal alla viis drooni, millest üks kukkus tööstusrajatise territooriumile. Kohalike elanike teatel olid droonid sihitud gaasitaristu pihta.

Hiljem täpsustasid Rostovi oblasti võimud, et Šolohhovi rajooni Kalininski külas põhjustas droon põlengu tööstusrajatise territooriumil, kuid hommikuks see kustutati.

Droonitabamuse tõttu süttis tööstushoone ka Kaluuga oblastis, teatas sealne kuberner Vladislav Šapša, lisades, et üks inimene sai tulekahju kustutamisel viga.

"Ühe mehitamata õhusõiduki kukkumise tagajärjel puhkes tulekahju Dzeržinski rajoonis tööstusettevõtte tehnohoones. Tulekahju kustutati kiiresti. Üks ettevõtte öövahetuse töötaja sai kerge vigastuse," kirjutas ta neljapäeva hommikul oma Telegrami kanalis.

Lisaks said drooni kukkumise tagajärjel kannatada sidetorn ja elektriliin Hvastovitšski linnaosas, lisas kuberner.

Ukraina uudistekanal LIGA.net kirjutas neljapäeva hommikul, et ka Venemaa Krasnodari krai elanikud on postitanud ühismeediasse fotosid ja video öösel puhkenud tulekahjust, kuid selle kohta pole võimud veel midagi teatanud.

Tegemist oli Ukraina järjekordse droonirünnakuga ajal, kui Ukraina on suurendanud õhurünnakuid Venemaa sihtmärkide pihta. Kiiev on võtnud sihikule eelkõige Venemaa fossiilkütuste taristu osana oma strateegiast, mille eesmärk on õõnestada Kremli sõjaoperatsioonide rahastamist ja relvajõudude varustamist.

Voronež asub umbes 280 kilomeetrit Ukraina Harkivi linnast kirdes ning Rostovi oblast piirneb Ukraina Donetski ja Luhanski oblastiga.

Rünnak tabas ka Saraatovi oblastit

Kolmapäeval lõunal ilmusid ka teated droonirünnakust Venemaa Saraatovi oblastis.

Rünnakut kommenteerinud Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juurde kuuluva desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko selgitas, millised Venemaa jaoks

"Saraatovi piirkond on Venemaa gaasitranspordisüsteemi üks võtmepiirkondi," kirjutas ta video kommentaariks, milles on näha drooni lendamist ja kukkumist Saraatovi oblasti tööstuspiirkonda.

Kovalenko ei täpsustanud, mis täpselt oli drooni sihtmärk. Samas ütles ta video kommentaaris hiljem, et Saraatovi oblasti gaasi magistraaltorude tehas on osa Venemaa gaasitranspordisüsteemist ja mängib rolli maagaasi stabiilse transpordi tagamisel, toetades potentsiaalselt eksporditeid.

Kovalenko meenutas, et Saraatovi oblastis on ka naftarafineerimistehas, mis töötleb aastas umbes seitse miljonit tonni naftat. Rafineerimistehas toodab muuhulgas sõjapidamiseks olulist lennukikütust, diislikütust ja määrdeaineid.

Vene võimud peatasid kolme lennujaama töö

Vene võimud teatasid ka kolmapäeva hilisõhtul ja öösel mitme lennujaama töö peatamisest, mis tavapäraselt on tingitud Ukraina droonirünnakutest piirkonnas.

Nii kehtestati kolmapäeva õhtul Kaluuga ja Saraatovi lennujaamades lennukite saabumise ja väljumise piirangud, teatas Venemaa tsiviillennunduse amet Rosaviatsija esindaja Artjom Korenjako kolmapäeva õhtul ühismeedia kanalis Telegram.

"Tsiviillennukite lendude ohutuse tagamiseks on kehtestatud ajutised piirangud järgmistes lennujaamades: Kaluuga  - alates kella 21.12 Moskva aja järgi; Saraatov - alates kella 22.30 Moskva aja järgi," seisis avalduses.

Pisut hiljem teatas Korenjako ka Volgogradi lennujaama töö peatamisest: "Samuti kehtestati Volgogradi lennujaamas ajutised piirangud lennukite vastuvõtmisele ja startimisele kell 23.10 Moskva aja järgi."

Neljapäeva varahommikul teatas Rosaviatsija Saraatovi lennujaama töö taastumisest.

Teisipäeval, 11. märtsil, kui toimus Ukraina üks kõige suurem droonirünnak Venemaale, sealhulgas ka Moskvale, teatasid Vene võimud töö seiskamisest Moskva Domodedovo, Šeremetjevo, Žukovski ja  Vnukovo lennujaamades, samuti Jaroslavli ja Nižni Novgorodi lennujaamas.

Venemaa teatas 77 Ukraina drooni tõrjumisest kuue oblasti kohal

Vene õhutõrje hävitas ööl vastu neljapäeva kuue Ukraina-lähedase oblasti kohal 77 ründedrooni, teatas Venemaa kaitseministeerium.

Alates kolmapäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni tabasid Vene õhutõrjesüsteemid 77 Ukraina mehitamata õhuvahendit: Brjanski oblasti territooriumi kohal likvideeriti 30 drooni, Kaluuga oblasti kohal 25, Kurski oblasti kohal kuus, Rostovi ja Belgorodi oblasti kohal mõlemas viis drooni, seisis Vene ministeeriumi avalduses.

Kuue ülejäänud drooni kohta teates midagi ei öeldud.

Putin tegi esimese külaskäigu Kurski oblastisse pärast Ukraina sissetungi

Venemaa režiimijuht Vladimir Putin tegi kolmapäeval väidetavalt visiidi Kurski oblastisse, mis oli tema esimene külaskäik oblastisse pärast Ukraina sissetungi piirkonda 2024. aasta augustis.

Väidetavalt kohtus Putin Kremli avaldatud videos piirkonna sõjaväe juhtkonnaga, külastades Kurski oblastis seni avalikustamata komandopunkti.

Putini visiit Kurski oblastisse leidis aset seoses Vene vägede pealetungiga piirkonnas, kus nad on väidetavalt taastanud kontrolli umbes 86 protsendi alade üle, mille Ukraina üksused oma sissetungiga olid hõivanud.

Vene väed on sisenenud Sudžasse, mis on Ukraina võimu all olev oluline tugipunkt Venemaa piirialal Kurski oblastis.

Videos näeb Putinit esimest korda pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aasta veebruaris kandmas sõjaväeriietust ülikonna asemel, mida ta tavaliselt sõjaväelastega kohtumisel kannab. Rõivaste valik jäljendab Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski stiili, kes on kogu sõja vältel keeldunud ülikonda kandmast.

Putin put on a military uniform for the first time in a very long time.
Reportedly, he has visited Kursk region although it hasn't been confirmed. pic.twitter.com/HhLIc0Iwka

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) March 12, 2025

Ukraina sõjavägi pole väiteid Putini käigust Kurski oblastisse avalikult kommenteerinud.

Ukraina vägede juhataja Oleksandr Sõrskõi ütles esmaspäeval, 10. märtsil, et otsene ümberpiiramine Kurski oblastis asuvaid Ukraina üksusi ei ohusta, kuid nad asuvad ümber soodsamatele kaitseliinidele.

Sõrskõi lisas kolmapäeval, et Ukraina hoiab kaitset Kurski oblastis nii kaua, kuni see on mõistlik ja vajalik.

Ukraina algatas piiriülese sissetungi Kurski oblastisse 2024. aasta augustis, vallutades esialgu umbes 1300 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Sellest ajast peale on Põhja-Korea vägede poolt tugevdatud Vene väed pidevalt Ukraina vägesid tagasi surunud.

Seitse kuud kestnud lahingute käigus on Vene relvajõud Kurski oblastis kaotanud peaaegu 55 000 sõjaväelast, neist üle 22 000 hukkunu, väitis Sõrskõi kolmapäeval.

ISW: Putin korraldas Kurskis sõjaväevormis esinedes jõudemonstratsiooni

Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini visiit Kurski oblastisse enne Sudža eeldatavat tagasivallutamist Vene vägede poolt ning esinemine sõjaväevormis võib viidata soovile näidata oma jõudu USA ja Ukraina relvarahu ettepaneku taustal, öeldakse mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) kolmapäevaõhtuses ülevaates.

"Tõenäoliselt üritab Putin kujutada end jõulise ja tõhusa sõjaväejuhina enne USA-Vene kohtumisi, sealhulgas neljapäeval toimuvat kohtumist USA Lähis-Ida eriesindajaga Steve Witkoffiga, mille käigus delegatsioonid arutavad tõenäoliselt USA-Ukraina ajutise relvarahu ettepanekut," märkis ISW.

Mõttekoda lisas, et ilmselt üritab Putin kujutada end aktiivse sõjaaja juhina ja näidata end kuuluvana nende Venemaa sõjalis-poliitiliste liidrite hulka, kelle teene on Vene vägede hiljutine edu Kurski oblastis.

Eri allikate väitel on Vene väed vallutanud Ukrainalt tagasi Venemaa Kurski oblastis asuva Sudža linna, ehkki Ukraina ise pole seda veel kinnitanud. Putin külastas väidetavalt Kurski oblastit kolmapäeva esimese pooles ja pidas seal sõjaväejuhtidega nõupidamise. Ta seadis ülesandeks vaenlane oblastist välja lüüa ning luua piiri äärde turvatsoon.

ISW märkis, et see on alles teine ​​kord, kui Putin külastab Vene vägesid rindel pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust 2022. aasta veebruaris. Esimest korda käis Putin sõjategevuse piirkonnas 2023. aasta aprillis külastas Venemaa väekoondise Dnepr peakorterit okupeeritud Hersoni oblastis ja Rosgvardia peakorterit Vostok okupeeritud Luhanski oblastis.

Kolmapäeval Kurski oblastis käies kandis Putin sõjaväevormi, mis on tähelepanuväärne, kuna üldjuhul kannab ta ülikonda nagu ta tegi seda ka 2023. aasta aprillis rinnet külastades.

Zelenski sõnul peab Ukraina suurendama oma relvade suutlikkust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul peab Ukraina suurendama oma relvade suutlikkust, et Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteemidest ja õhutõrjest mööda minna.

Zelenski võttis teemal sõna pärast sõjatehnoloogia erinõupidamist.

"Täna pidasin ülemjuhataja koosoleku, mis keskendus tehnoloogiale ehk eelkõige meie droonidele ja nende kaugrünnakuvõimele. Analüüsisime nende hiljutisi kasutamisi, rünnakute tõhusust ja meie kõige tõhusamaid droonimudeleid. Kohtumisel osalesid sõjaväeametnikud, valitsuse esindajad ja kõige olulisematena kaitsetööstuse tootjad. Arutasime täna paljusid tehnilisi üksikasju: meie relvade tõhustamise võimalusi, Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteeme ja õhutõrjet," rääkis Zelenski kolmapäeval oma igaõhtuses pöördumises.

"Arutelud keskendusid ka droonide tootmise suurendamisele, mis nõuab rahvusvaheliste partnerite lepinguid, rahastamist ja investeeringuid. Ukraina tootjad esitlesid konkreetseid tehnoloogilisi lahendusi. Kümne päeva pärast on kavandatud järelkohtumine, et hinnata edusamme," jätkas riigipea.

Zelenski sõnul on droonide tootmine ja pidev moderniseerimine Venemaa heidutamiseks ja Ukraina pikaajalise julgeoleku tagamiseks kriitilise tähtsusega.

"Ja see on ka meie rahvusvaheline eelis ehk kuidas me suudame pärast seda sõda julgeolekut eksportida. Juba praegu on meie sõpradel üle maailma suur huvi Ukraina arenduste, meie võimekuste ja meie tehnoloogia vastu. Ukrainlased on selles sõjas näidanud, kui palju suudavad droonid positsioonide kaitsmiseks ja inimelude päästmiseks ära teha. Samuti näidanud, kui oluline on pidevalt arendada mehitamata relvi. Pärast sõda on see ühtlasi üheks meie majanduslikuks eeliseks," lisas president.

Nüüd on Zelenski sõnul vaja tõsta Ukraina relvade kasutamise efektiivsust.

"Kõik, mis Ukraina julgeoleku jaoks praegu saavutatakse, töötab Ukraina jaoks aastaid ja aastakümneid," lisas riigipea.

Zelenski taunis Putini manipuleerivaid avaldusi relvarahu kohta

Ukraina president Volodõmõr Zelenski mõistis neljapäeval hukka Venemaa presidendi Vladimir Putini vastuse kavandatud relvarahule ja nimetas seda muu hulgas väga manipuleerivaks.

"Nüüd oleme kõik kuulnud Venemaalt Putini väga etteaimatavaid, väga manipuleerivaid sõnu vastuseks relvarahu ideele," ütles Zelenski oma igaõhtuses pöördumises.

Vene režiimi juht Putin ütles neljapäeval, et mis tahes relvarahu Ukrainas peab viima konflikti pikaajalise lahendamiseni ja lahendama selle algpõhjused.

"Me oleme nõus ettepanekuga vaenutegevus peatada, kuid tingimusel, et see viib pikaajalise rahuni ja lahendab selle kriisi algpõhjused," ütles ta pressikonverentsil Moskvas vastuseks USA ja Ukraina ettepanekule 30 päevase relvarahu kohta.

Putini sõnul toetab ta ettepanekut, kuid on teatud nüansse ja tal on tõsiseid küsimusi, mida tuleb arutada Ühendriikidega, sealhulgas president Donald Trumpiga.

"Ma arvan, et me peame rääkima oma Ameerika kolleegidega... Võib-olla pidama telefonivestluse president Trumpiga ja arutama seda temaga," ütles Putin.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 890 250 (võrdlus eelmise päevaga +1200);

- tankid 10 307 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 21 432 (+2);

- suurtükisüsteemid 24 409 (+19);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1314 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1103 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 28 983 (+71);

- tiibraketid 3121 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 40 355 (+81);

- eritehnika 3777 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.