Oluline teisipäeval, 11. märtsil kell 17.09:

- Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale;

- Ukraina teatas Vene ballistilise raketi ja 79 drooni allatulistamisest;

- Sõrskõi kinnitusel ei ohusta Ukraina vägesid Kurski oblastis sissepiiramine;

- USA ja Ukraina delegatsioon alustavad Saudi Araabias kõnelusi;

- Zelenski sõnul on rahu võimalik koostöös USA ja Euroopaga;

- Sikorski rääkis Kelloggiga õiglasest rahust Ukrainas;

- Taani on valmis ühinema rahuvalvajate paigutamisega Ukrainasse;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit.

Ukraina teatel tabati mitut tähtsat Vene sihtmärki

Ukraina kaitseväe üksused tabasid ööl vastu teisipäeva mitut Ukraina-vastase kallaletungi varustamisega seotud Venemaa strateegilist sihtmärki, teatas Ukraina relvajõudude peastaap.

"Muu hulgas sai kannatada Moskva naftatöötlemistehas, mis suudab töödelda 11 miljonit tonni naftat aastas ja tagab 40–50 protsenti Moskva linna diisli- ja bensiinivajadusest," seisab raportis.

Lisaks toimusid plahvatused Venemaa Orjoli oblastis asuva dispetšerjaama Stalnoi Kon piirkonnas, mis tagab kontrolli naftajuhtme Družba tehnoloogiliste protsesside üle ja on oluline komponent Leningradi oblastis asuva Ust-Luga sadama terminali nafta tarnimise protsessis.

Avatud allikatest on teada, et Venemaa õhutõrjetegevuse tulemusena sai kannatada hulk tsiviiltaristu objekte.

Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale

Venemaa võimud teatasid teisipäeva varahommikul Ukraina droonirünnakust Moskvale, mis põhjustas ka inimohvreid. Õhutõrjeüksused väitsid kümnete mehitamata lennumasinate allatulistamist ning neli Vene pealinna lennujaama ning üks linnalähedane rongiliin katkestasid töö.

"Tõrjuti kõige massiivseim vaenlase mehitamata õhusõidukite rünnak Moskvale. Moskva lähistel võeti alla 74 drooni ja erinevatel positsioonidel mujal riigis kokku sadu lahingudroone," kirjutas Moskva linnapea Sergei Sobjanin hommikul ühismeedias.

Venemaa kaitseministeeriumi hilisema teate kohaselt hävitasid õhutõrjeüksused öö jooksul riigi eri piirkondades kokku 337 Ukraina drooni, neist 91 Moskva oblasti kohal.

337 drones hit Russia in its biggest attack yet overnight.

Drones targeted multiple regions, including Moscow and the surrounding areas. Mayor Sobyanin claimed that 73 drones were shot down near the capital.

The attack is still ongoing. pic.twitter.com/Efqvl0hizE

— KyivPost (@KyivPost) March 11, 2025

Droonirünnaku tõttu peatasid ööl vastu teisipäeva töö neli peamist Moskva lennuvälja, aga samuti ka Jaroslavli ja Nižni Novgorodi lennujaamad, teatas Venemaa tsiviillennundusamet. Teisipäeva lõuna paiku jätkasid kõik tavapärast tööd.

Lisaks tekkisid raudteeinfrastruktuuri kahjustamise tõttu häired Domodedovot läbivas rongiliikluses.

Varem teatas Sobjanin, et droonid lasti alla Ramenskoje ja Domodedovo asumite kohal. Mõlemad asuvad Kremlist 40–50 kilomeetri kaugusel lõunas ja kagus.

Droonirünnak põhjustas suure tulekahju Venemaa pealinna lähedal asuvas parklas, vahendas uudisteagentuur Reuters Vene riikliku teadeteagentuuri TASS edastatud infot.

Venemaa tervishoiuministeeriumi juhi abi Aleksei Kuznetsov ütles Interfaxile, et Moskva oblastis sai droonirünnaku tagajärjel vigastada 18 inimest, sealhulgas kolm last.

Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov teatas hommikul, et Ukraina droonirünnakus hukkus üks inimene ning kolm sai viga. Hiljem teatas ta ka teise inimese surmast.

Droonitabamuste tõttu sai kahjustada mitu korterit ning elanikud evakueeriti vähemalt seitsmest korruselamust, lisas Vorobjov sõnumirakenduse Telegram tehtud postituses.

Kiiev on korduvalt öelnud, et tema löögid Venemaal on suunatud sõjaliselt olulise võtmetähtsusega infrastruktuuri hävitamisele ja on vastuseks Venemaa jätkuvale Ukraina pommitamisele juba rohkem kui kolm aastat kestnud sõjas.

Ukraina teatas Vene ballistilise raketi ja 79 drooni allatulistamisest

Vene väed ründasid ööl vastu teisipäeva Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, süüdates põlema kütusehoidla ja vigastada vähemalt kahte inimest riigi eri osades, teatasid Ukraina ametiisikud teisipäeval.

Ukraina õhujõud teatasid, et tulistasid alla ballistilise raketi Iskander-M ja 79 drooni, samas kui veel 35 drooni ei jõudnud sihtmärgini tõenäoliselt elektrooniliste vastumeetmete tõttu.

Odessa lõunaosas süütas rünnak kütusehoidla, eramaja ja laste mänguasjade hoiuplatsi ning päästeteenistuse teatel pidi rünnaku tagajärgedega tegelema üle saja inimese.

Ukraina kirdeosas, Harkivi oblastis toimunud droonirünnak vigastas ühte inimest ja kahjustas ka põllumajandusettevõtte laohooneid, teatas kuberner Oleh Sõnjehubov.

Sumõ oblastis, teises Ukraina kirdeoblastis, kus Ukraina teatel üritab Venemaa aktiivset lahingutsooni tekitada, sai rünnakus viga üks inimene ja kahjustusi neli kahekorruselist kortermaja, kirjutasid kohalikud võimud Telegramis.

Ukraina õhuvägi ei öelnud, mis sai 12-st allatulistamata droonist.

Rünnak toimus siis, kui Vene ametnikud teatasid, et Ukraina korraldas Moskva vastu oma seni suurima droonirünnaku, kus Venemaa pealinna lähistel lasti alla ligi sada drooni.

Sõrskõi kinnitusel ei ohusta Ukraina vägesid Kurski oblastis sissepiiramine

Ukraina relvajõudude komandör Oleksandr Sõrskõi lükkas esmaspäeval ümber väited, justkui ähvardaks Venemaa Kurski oblastis sõdivaid Ukraina üksusi ümberpiiramine.

Oma esimestes kommentaarides pärast Venemaa rünnakusurve suurenemist Kurski oblastis ütles Sõrskõi, et olukord on kontrolli all, kuid viitas, et Ukraina väed on tõmbunud tagasi.

"Üksused võtavad õigeaegselt meetmeid, et manööverdada kaitseks soodsatele positsioonidele," märkis ta sotsiaalmeedias tehtud postituses.

Sõrskõi ütles, et külastas Kurski rindel sõdivaid vägesid, täpsustamata, kas ta on sisenenud Venemaa territooriumile.

Viimastel päevadel on selgunud avatud lähtekoodiga kaardiandmetest, et Vene üksused on Kurski oblastis mõnes kohas rindejoonest läbi murdnud ja haaranud enda kätte kitsa maariba Ukraina käes olevate alade vahel, mille Ukraina eelmisel aastal okupeeris.

"Mitmeid piiriäärseid asulaid, mille nimed esinevad Vene propagandistide aruannetes, tegelikult enam ei eksisteeri – need on hävitatud agressori mürsurünnakute tagajärjel," ütles Sõrskõi.

Ukraina kindralstaap teatas, et Ukraina väed tõrjusid esmaspäeval piirkonnas kaks Venemaa rünnakut.

"Hoolimata sellest, et pealetungi on kaasatud märkimisväärne arv Vene vägesid, mida on tugevdanud Põhja-Korea jalaväe üksustega, kannab vaenlane märkimisväärseid inim- ja varustuskaotusi," lisas Sõrskõi.

Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeval, et Venemaa väed vallutasid Kurski oblastis tagasi veel kolm asulat.

Sõrskõi ütles ka, et Ukraina väed hävitavad Venemaa luurerühmi ja jalaväeüksusi, kes üritavad tungida Kirde-Ukrainas üle piiri Kurskist Sumõ oblastisse.

USA ja Ukraina delegatsioon alustavad Saudi Araabias kõnelusi

Ameerika Ühendriikide ja Ukraina ametiisikud alustavad teisipäeval Saudi Araabias kohtumist, mille eesmärk on suhteid parandada ja hinnata Ukraina valmisolekut teha koostööd USA presidendi Donald Trumpiga, kes soovib kiiresti lõpetada Venemaa sõda Ukrainaga.

Washington, mis oli enne Trumpi ametisseastumist jaanuaris Ukraina peamine liitlane, on muutnud oma poliitikat ning püüab nüüd iga hinna eest sõjategevust Ukrainas kiiresti lõpetada, survestades selleks peamiselt Ukraina juhtkonda. Trump on suhelnud otse Moskvaga, peatanud sõjalise abi ja luureandmete jagamise Ukrainale.

Kahe riigi suhteid kahjustas eriti tugevalt 28. veebruaril Valges Majas telekaamerate ees toimunud kokkupõrge Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vahel.

See jättis õhku rippuma maavarade tehingu, mida Trump on esitlenud kui USA jätkuva toetuse tagatist ning tasu umbes 65 miljardi dollari suuruse sõjalise abi hüvitamiseks.

USA intensiivse surve all on Zelenski püüdnud näidata, et Kiiev on pühendunud sõja lõpetamisele, hoolimata sellest, et ta ei ole suutnud saavutada USA lubadust anda Ukrainale maavarade kokkuleppele vastutasuks julgeolekugarantiid, mida Kiiev peab rahulepingu juures ülioluliseks.

"Me peame saama aru Ukraina seisukohast ja omama üldist ettekujutust sellest, milliseid järeleandmisi nad oleksid nõus tegema, sest relvarahu ja sõjale lõppu ei ole võimalik saavutada, kui mõlemad pooled järeleandmisi ei tee," ütles USA välisminister Marco Rubio esmaspäeval ajakirjanikele, kui ta oli teel Saudi Araabiasse Jeddah'sse.

USA kõrgeima diplomaadiga ühineb USA riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz, kui nad kohtuvad Ukraina delegatsiooniga, mida juhib Zelenski lähim nõunik Andri Jermak. Esmaspäeval Saudi Araabias kroonprints Mohammed bin Salmaniga kohtunud Zelenski kõnelustel ei osale.

Zelenski sõnul on rahu võimalik koostöös USA ja Euroopaga

Õiglane ja kestev rahu on saavutatav USA juhtimisel ja koostöös kogu Euroopaga, sõnas esmaspäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski sõnul on Euroopa riigid teinud viimase paari nädalaga kümneid otsuseid Ukraina toetuse suurendamiseks.

"Uued kaitsepaketid, õhutõrje tugevdamine ja veelgi suurem investeering meie kaitsetööstusse. Mõne nädalaga on Euroopa riigid teinud kümneid otsuseid Ukraina toetuse suurendamiseks," rääkis president. 

Ukraina riigipea sõnul on tugevad positsioonid rindel ja tugev diplomaatia võtmetähtsusega õiglase ja kestva rahu saavutamisel.

"USA juhtimisel ja koostöös kogu Euroopaga on see täiesti saavutatav. Rahu on meie ühine eesmärk," rõhutas Zelenski.

Ukraina president avaldas tänu rahvusvahelistele partneritele.

"Tänan meie partnereid, kes koos Ukrainaga toovad iga päevaga rahu meie rahvale lähemale," sõnas riigipea.

Zelenski ütles esmaspäeval, enne teisipäeval algavaid kõnelusi USA ametiisikutega Saudi Araabias, et Ukraina soovib rahu ja Venemaa on ainus põhjus, miks sõda edasi kestab. 

"Ukraina on soovinud rahu alates sõja esimesest sekundist ning oleme alati öelnud, et ainus põhjus, miks see sõda jätkub, on Venemaa," ütles Zelenski sotsiaalmeedias. 

Zelenski saabus esmaspäeval Saudi Araabias asuvasse Jeddah'sse, kus peagi algavad kõnelused Ukraina ametnike ning saudide ja ameeriklaste esinduste vahel, ütles riigipeaga koos reisiv delegatsiooniliige.

Sikorski rääkis Kelloggiga õiglasest rahust Ukrainas

Poola välisminister Radoslaw Sikorski vestles esmaspäeval telefoni teel USA eriesindaja Keith Kelloggiga teisipäeval Saudi Araabias algavate Ukraina ja Ameerika Ühendriikide kõneluste teemal.

Pooled rõhutasid vajadust saavutada Ukrainas õiglane rahu, teatas Poola välisministeerium.

"Ministril oli telefonivestlus USA eriesindaja kindrali Keith Kelloggiga USA ja Ukraina vaheliste läbirääkimiste teemal Ar-Riyadhis. Mõlemad pooled rõhutasid õiglase rahu vajadust," teatas Poola välisministeerium.

Uudisteagentuuri Ukrinform andmetel vestles Sikorski pärast seda Ukraina välisministri Andri Sõbihaga. Agentuur teatas varem, et Ukraina saab lähiajal Poolalt uue sõjalise abipaketi.

USA Poola saatkonna asjur Daniel Lawton ütles varem päeval, et Washington ja Varssavi on NATO idatiiva julgeoleku tagamise küsimuses sama meelt.

"Ühendriike ja Poolat ühendab vankumatu pühendumus tugevatele piiridele," ütles Lawton uudisteagentuurile PAP.

"Poola astub otsustavaid samme oma piiri kindlustamiseks Venemaa ja Valgevenega, tugevdades seeläbi oma rolli NATO ja Euroopa julgeoleku eesliini kaitsjana. Poola seab oma märkimisväärsete investeeringutega piirijulgeolekusse, sõjalisesse valmisolekusse ja heidutusvõimesse standardi," lisas diplomaat.

Lawton meenutas ka, et USA kaitseminister Pete Hegseth kinnitas mitu nädalat tagasi Poola visiidi ajal Poola-Ameerika kaitsesuhete sügavust ja tugevust.

"Pole juhus, et Hegseth valis esimeseks riigiks, mida ta pärast ametisseastumist külastas, Poola. See oli selge tõend meie riikide suurepärastest suhetest ja meie pühendumusest NATO idatiiva tugevdamisele," rõhutas Lawton.

Taani on valmis ühinema rahuvalvajate paigutamisega Ukrainasse

Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen kinnitas esmaspäeval, et Kopenhaagen on põhimõtteliselt valmis osalema Ukrainasse tulevikus tõenäoliselt paigutatavates Euroopa rahuvalvejõududes.

Pärast kohtumist parlamendi väliskomisjoniga peetud kõnes ütles Rasmussen, et Euroopa jaoks on oluline saata õigeid signaale nii Moskvale kui ka Washingtonile.

Meediakanalid tõid välja, et ühtegi otsust rahuvalvejõudude paigutamise kohta ei ole kokku lepitud ning pigem oli tegemist põhimõttelise kokkuleppega juhuks, kui vastavad asjaolud tekivad Venemaa ja Ukraina vahelise relvarahulepingu alusel.

Taani kaitseväe juhataja kindral Michael Wiggers Hyldgaard osaleb teisipäevasel Euroopa staabiülemate kohtumisel Pariisis, mille kutsus kokku Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Pariisi kogunevad nende riikide staabiülemad, kes soovivad võtta vastutuse ukrainlaste ja mitmete Euroopa partneritega koos koostatud õiglase ja kestva rahuplaani elluviimise eest.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 887 620 (võrdlus eelmise päevaga +1300);

- tankid 10 303 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 21 423 (+23);

- suurtükisüsteemid 24 346 (+75);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1313 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1103 (+1);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 28 801 (+198);

- tiibraketid 3121 (+1);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 40 205 (+134);

- eritehnika 3775 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.