"Tekkimas on väga lai konsensus, et esimene julgeolekugarantii Ukraina jaoks on ilmselgelt Ukraina armee ise," ütles Lecornu kolmapäeval pärast Euroopa viie suurima armeega riigi kaitseministrite kohtumist Pariisis.

"Sõna demilitariseerimine on esile tõusnud, aga seda ei juhtu. Vastupidi, pikaajalise julgeoleku tegelik tagatis on võimekus, mida suudame Ukraina armeele anda," lisas minister, välistades igasuguse Ukraina sõjajärgse demilitariseerimise.

Lecornu rääkis ka Ukraina võimaliku relvarahu julgeolekuarhitektuurist ja ütles, et protsessis osalemise vastu on huvi tundnud umbes 15 riiki.

Lecornu sõnul ei tohiks Ukraina tulevast julgeolekukorraldust näha siiski ainult sinna paigutatavate Euroopa vägede kaudu, sest see otsustatakse hiljem.

Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz kiitis samuti Euroopas valitsevat ühtsust.

"See on Venemaa hoidmine meie riikidest võimalikult kaugel ja selle saavutamiseks peame Ukrainat aitama," ütles minister pärast kohtumist Pariisis.

Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse sõnul võib praegune ebakindel ja kiiresti muutuv olukord Euroopat pikemas perspektiivis isegi tugevdada.

"Olen kindel, et kui me tegutseme praegu ja valime rahvuslike huvide järgimise asemel Euroopa julgeoleku, siis väljume sellest olukorrast tugevamana," sõnas Pistorius.

Briti kaitseministri John Healey sõnul teavad Ühendkuningriik ja liitlased, et Euroopa riigid peavad ise olukorraga hakkama saama ja end relvastama.

"Püüame luua selles osas liitu. Me kiirendame seda tööd. Lähinädalatel näete Euroopa liitlasi üksteisele lähenemas," oli Healey veendunud.

Healey sõnul peab USA väljapakutud relvarahu järel Venemaa nüüd näitama, et võtab rahu saavutamist tõsiselt.

"Ütlen president [Vladimir] Putinile, et nüüd on teie kord. Ütlesite, et soovite läbirääkimisi. Tõestage seda. Nõustuge vaherahuga, alustage läbirääkimisi ja lõpetage sõda," rääkis minister. 

Prantsuse, Briti, Saksamaa, Poola ja Itaalia kaitseminister kinnitasid ühisavalduses pühendumust NATO sõjalisele liidule kollektiivkaitse nurgakivina.

"Ühendriikide osalemine on selles hädavajalik," öeldi avalduses.

Kaitseministrite kohtumine järgnes teisipäeval Pariisis toimunud kohtumisele, millest võtsid osa 34 riigi relvajõudude juhatajad.

USA kohtumisel ei osalenud.

Soome välisministri sõnul osaleb riik Ukraina tahtekoalitsioonis

Soome on kindlasti osa mis tahes tahte koalitsioonist, mis võiks aidata toetada Ukraina julgeolekut, ütles välisminister Elina Valtonen kolmapäeval.

Briti peaminister Keir Starmer ütles märtsi alguses, et Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja mõned teised riigid moodustavad koalitsiooni, mis saaks pakkuda Ukrainale toetust Venemaaga sõja lõpetamiseks rahulepingu sõlmimise järel.

"Oleme kindlasti osa tahtekoalitsioonist ja vaatame võimete paketti, mille peame lauale panema, et aidata Ukrainal end kindlustada," ütles Valtonen intervjuus Timesi raadiole. "Loomulikult peame kindlustama ka ülejäänud Euroopa... osalemiseks on palju võimalusi ja võite olla kindlad, et ka Soome osaleb," lisas ta.

Põhjamaad ja Balti riigid on olnud Ukraina kõige kindlamad toetajad, sealhulgas Soome, millel on Euroopa Liidu pikim piir Venemaaga.

Soome peaminister Petteri Orpo ütles varem kolmapäeval, et Soome osaleb aktiivselt tahtekoalitsiooni ümber peetavates aruteludes, kuid välistas Ukraina rahuvalvemissioonil osalemise, viidates vajadusele tagada Soome enda kaitse Venemaa kõrval.

"Me ei saada sõdureid Ukrainasse," ütles Orpo parlamendiliikmetele.

Bloomberg: Türgi võib osaleda võimalikul rahuvalvemissioonil Ukrainas

Türgi võib seoses sooviga tugevdada oma mõju Euroopa Liidule saata oma väed osalema rahuvalvemissioonil Ukrainas, kui see luuakse, teatas uudisteväljaanne Bloomberg oma allikatele viidates.

"Nüüd soovib Türgi president Recep Tayyip Erdoğan vastutasuks EL-ile pakutavale julgeolekule sellega tihedamat kaitse- ja majanduskoostööd, samal ajal, kui Euroopa otsib võimalusi oma sõltuvuse vähendamiseks Washingtonist. Asjaga kursis olevate inimeste hinnangul võib see hõlmata ka Türgi vägede osalemist Ukraina rahuvalvemissioonil," teatas agentuur.

Allikad täpsustavad, et Ankara kaalub mittelahingulise missiooni võimalust, mille käigus Türgi pool aitab jälgida olukorda Ukraina kontaktliinil.

Agentuuri vestluspartnerid usuvad, et Türgi suurenenud roll regionaalse julgeoleku tagamisel võib kokkuvõttes stimuleerida läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Türgi vahelise tolliliidu ajakohastamiseks ning Türgi kodanikele EL-i viisavaba reisimise õiguse andmiseks.

Varasemalt on meedia teatanud, et Ühendkuningriik ja Prantsusmaa töötavad välja plaane paigutada pärast rahulepingu sõlmimist Ukrainasse 30 000 sõdurit, kuid ilma USA toetuseta oleks seda keeruline ellu viia.