Soome endine president Sauli Niinistö kirjutas Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni tellimusel reaktsioonina juba kolme aasta eest alanud Venemaa täiemahulisele agressioonisõjale Ukrainas aruande Euroopa julgeolekualasest valmisolekust.

On öeldud, et pärast Donald Trumpi USA presidendiks saamist maailmapoliitikas välja kujunenud äärmiselt turbulentses olukorras pole Niinistö aruanne enam relevantne. Raporti autor ise seda ei arva. Niinistö sõnul vestles ta aruannet koostades paljude USA vabariiklastega ning sai üsna selge ettekujutuse, mis võiks juhtuda, kui Trump uuesti USA presidendiks saab. Selle ettekujutuse kirjutas ta suuresti ka juba aruandesse sisse.

"Kõigepealt, selles osas, mis puutub tsiviilkaitsesse ja -julgeolekusse, pole mitte miski muutunud. Ikka veel vajavad inimesed vett, toitu, energiat, kui kriis puhkeb," sõnas Niinistö.

"Kui USA vähendab oma osa Euroopas, peavad Euroopa riigid suutma täita kõik augud. See ei ole NATO ülevõtmine, vaid euroopalikum NATO. Usun, et sel viisil saame siit edasi küll. Mul nimelt ei ole hirmu, et USA jätaks NATO maha, kuid tulenevalt ka sündmuste arengust Vaiksel ookeanil, võib tõesti juhtuda, et nad oma osa Euroopas vähendavad," rääkis president.

Sauli Niinistö hinnangul on Euroopa viimaks ärganud, vähemalt poliitilise eliidi tasemel. Ta loodab, et ka Euroopa riikide kodanikud saavad asja tõsidusest aru, sest kuni ainult poliitikud ja riigijuhid Euroopa kaitsevõime parandamise tähtsust mõistavad, ei tule kaitsevõimest head nahka.

Niinistö sõnul ei pea Euroopa mitte ainult olema sõjaliselt tugev, vaid see tugevus peab olema ka rahvusvaheliselt silmapaistev, saama üle maailma teatavaks, et muu maailm võtaks Euroopat tõsiselt. Nii on võimalik siinkandis sõjad ära hoida ja rahuliku eluga edasi minna.

"See tähendab muidugi relvahankeid. See tähendab osalemist riigikaitses rohkem kui praegu. Meil on Soomes kohustuslik ajateenistus, see oleks suurepärane lähtepositsioon," sõnas ta.

"Olin rõõmus, kui märkasin, et Saksamaal on arutelu kohustusliku ajateenistuse taastamise üle vähemalt alanud. Kõikvõimalik osalemine, kodanike ja eriti noorte osalemine julgeolekutöös, olgu see vabatahtlik, kohustuslik, olgu see relvajõududes või ühiskonna käigushoidmises, haiglates, logistikas on minu arust tähtis," lisas ta.

Niinistö sõnul peab juurduma mõtteviis, et julgeolek on üldine hüve, mille tõttu on see kohe ka üldine kohustus – igaühe, mitte ainult sõjaväelaste või poliitikute asi. Niinistö hinnangul on aga suuresti alusetu hirm, et riigikaitse sööb ära muude valdkondade, näiteks sotsiaalhoolekande või tervishoiu raha. Tema sõnul seda ei juhtu või vähemalt ei juhtu suures ulatuses, kui raha riigikaitsele ja julgeolekule kulutatakse tõhusalt ning selle üle on range kontroll.

"Me räägime hästi palju kahest protsendist. Mida selle eest saame, mida selle eest saanud oleme? Kahjuks mitte väga palju. Selle raha tõhus kasutamine on teine element. Selle alla kuuluvad näiteks ühishanked – riigid ühinevad, et hankida suuremaid koguseid odavamalt ja tõhusamalt. Kõik võimalused tuleb ära kasutada. Kas mõni riik peab seetõttu kärpima oma eelarvet muudes valdkondades? See jääb lahtiseks, aga on päris kindel, et USA hakkab avaldama tugevat survet, et peetaks kinni nii juba kokku lepitust kui ka veel lepitavast," selgitas Niinistö.

Niinistö raportist väga suur tükk on pühendatud ka kliimajulgeolekule, looduskatastroofidest tingitud kahjude ärahoidmisele. Niinistö sõnul on väga tähtis hoiduda väärarusaamast, nagu poleks Venemaa agressioonisõja ning muude viimase aja sündmuste valguses keskkonnakatastroofide ärahoidmisele ning keskkonnaolude parandamisele enam tähelepanu vaja pöörata.

"Oleme hakanud väga palju spekuleerima, mida halba Venemaa võimalusel teeb, aga kliimamuutuse osas teame, et ei ole vaja spekuleerida. Kahju tuleb, kui me midagi ette ei võta. Seepärast loodan ma kohe väga, et kliimamuutuse tõrjumist ei unustata. Ses osas on Euroopal olnud maailmas lipukandja roll, seda tuleks jätkata," ütles Niinistö.