Põhikoolieksamid toimuvad sel aastal senisest kaks kuud varem
Põhikoolieksamid toimuvad sel aastal senisest kaks kuud varem, et vältida eraldi sisseastumiskatseid. E-eksamitega plaanib haridus- ja noorteamet alustada ülejärgmisel aastal, välja arvatud matemaatikas, mille e-versiooni väljatöötamine võtab kauem aega.
Tänavused põhikoolilõpetajad peavad eksamid sooritama veel enne kui kogu kooliastme materjal on läbi töötatud. Haridus- ja noorteamet (HARNO) plaanib seepärast noori teavitada, milliseid teemasid eksamil ei küsita, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kui eelmistel aastatel on põhikooli eksamid alanud suvehakuga ehk juuni alguses, siis käesoleval aastal alustab põhikool oma eksameid juba aprillikuus. Sellega me soovime seda, et vähem kasutatakse sisseastumiseksameid ja rohkem usaldatakse põhikooli eksamite tulemusi ja kasutatakse neid sisseastumise aluseks," ütles HARNO hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.
Kuna HARNO eelarvet vähendati, tuleb koolidel tänavu ise tagada eksamite õiguspärane sooritamine. Välisvaatlejate puudumisega hoitakse kokku umbes 100 000 eurot.
Alge Ilosaar: 33.34
"Käesoleval õppeaastal HARNO eelarves enam rahalisi vahendeid välishindajate kaasamiseks ei ole, välja arvatud eesti keel teise keelena nii põhikooli eksamil kui ka riigieksamil," sõnas Ilosaar.
Paraku peavad kõik riigieksamite sooritajad veel sel ja järgmisel aastal käekirja harjutama, kuna töö tuleb sooritada paberil. Alates ülejärgmisest ehk 2027. aastast kolivad eesti ja inglise keele eksamid arvutisse. Matemaatikaga läheb kauem.
"Matemaatika tehnoloogiline hetkeseis ei ole nii hea. Me ei tahaks kõrgepanuselise testi juures lihtsamat testi teha," lausus Ilosaar.
Seni on e-eksameid testitud tuhandepealise valimiga, kuid enne rohelise tule andmist tahab HARNO, et kõik õpilased oleks e-eksamit harjutanud. Taustal käib ka ettevalmistus, et tulevikus suudaks eksamitöid kontrollida tehisintellekt.
"See on väljakutse kogu maailmale, et igal pool erinevates riikides otsitakse lahendust, et kuna saaks. Minu teada praegu üks kõige paremini edasi jõudnud AI (tehisintellekt - toim) suudab ära hinnata 80 protsendi ulatuses," rääkis Ilosaar.
Märtsi viimasel päeval stardib aga iga kolme aasta tagant toimuv PISA test. Senised eestlaste sooritused on olnud ühed maailma paremad, kuid tänavu osaleb uuringus rekordiliselt 91 riiki.
HARNO rahvusvaheliste uuringute juht Gunda Tire ütles, et iga kord põhivaldkond natuke roteerub ja seekord on peamine hindamisvaldkond loodusteadused. "Seal on keskkonna teemad, säästliku arengu teemad," sõnas Tire.
PISA tulemused avalikustatakse järgmisel aastal.
Toimetaja: Aleksander Krjukov