Kõigis 1. ja 4. klasside tundides ei olnud tagatud eestikeelne õppetöö - 226 tunnist oli eestikeelseid 164.

Haridusminister Kristina Kallase sõnul oli seis kardetust parem.

"Tulemused sünnivad ainult siis, kui koolijuhid, õpetajad, lapsevanemad, omavalitsused ja riik tegutsevad ühise sihi nimel. Järelevalve näitab, et Narva koolid liiguvad järjekindlalt eestikeelse hariduse suunas ja see on täna meie ühiste pingutuste tulemus," sõnas minister. 

Minister Kallas lisas, et õpetajatel on ülemineku protsessis keskne ja väärtuslik roll. Järelevalve on näidanud, et iga üksiku õpetaja panus on ülemineku õnnestumisel eriti oluline ja seda just algklassides.

"Just õpetaja, sealhulgas aineõpetaja on see inimene, kes aitab lapsel eesti keelt õppida ja seda julgelt kasutada. Seetõttu on oluline, et õpetajad oskaksid rakendada lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikat – see tähendab, et keeleõpe toimub koos aineõppega, kus aine sisu ja keel arenevad käsikäes. Samuti on oluline, et koolijuhid toetaksid õpetajaid vajalike koolituste saamisel ja uute teadmiste kasutamisel," ütles Kallas.

"Kõige suurem väljakutse on tõepoolest see, et meie oma õpetajad teevad eesti keele eksamit - 46 pedagoogi on registreerinud B2 või C1 eksamile. Teisest küljest on tulnud palju inimesi mujalt Eestist, kelle metoodilised oskused jätavad vajaka ja kes peavad veel magistrikraadi näiteks omandama või pedagoogikat õppima," ütles Narva linnapea Katri Raik.

Järelevalve tulemused näitasid, et kõikides koolides toimivad eestikeelsed pikapäeva- ja õpiabirühmad, kus lapsed saavad tuge õppetöös. Samas on vajadus suurendada eestikeelset huvitegevust koolis ja linnas laiemalt ning tuleb tähelepanu suunata koolide ja lapsevanemate vahelise koostöö tugevdamisele – koolid on lapsevanema esmane kontakt, kes saavad aidata lapse toetamisel. 

Eestikeelsele õppele ülemineku mõju ja õpilaste arengut hindab ministeerium tasemetööde kaudu. Tasemetööde eesmärk on hinnata, kuivõrd hästi on õpilased omandanud eelmise kooliastme õpitulemused ning kui hästi on nad ette valmistatud uue kooliastme õpinguteks. Tasemetööd ei keskendu keeleoskuse kontrollimisele, vaid õpiväljundite saavutamisele. 

Haridus- ja Teadusministeerium viis Narvas läbi järelevalve, et hinnata kas kooli pidaja ja koolide juhtkonnad on loonud võimalused eestikeelsele õppele üleminekuks. Vaadeldi kuut Narva üldhariduskooli, mille pidaja on Narva linn. Järelevalves kontrolliti, kas kooli pidaja ja koolide juhtkonnad on loonud võimalused eestikeelsele õppele üleminekuks ja kas Narva linna eestikeelsele haridusele üleminevad koolid on taganud vastavalt nõuetele 1. ja 4. klassidele eestikeelse õppe, kas Narva linna üldhariduskoolide 1. ja 4. klasside õppetöö keeleks on eesti keel, kas koolides on tagatud piisav arv kvalifikatsiooniga õpetajaid ja kas koolides on õpilastele tagatud õigusaktides nõutud tugispetsialistide teenused.