"Läbirääkimisprotsess rahuleppe teksti üle Armeeniaga jõudis lõpule," ütles Aserbaidžaani välisminister Jeihun Bajramov.

"Armeenia nõustus Aserbaidžaani ettepanekutega rahuleppe kahe seni lahendamata paragrahvi kohta," lisas Bajramov.

"Järgmises järgus ootab Bakuu Armeenialt selle põhiseaduse muutmist," ütles Bajramov.

Aserbaidžaan nõuab Armeenialt, et põhiseadusest kaotataks viide iseseisvusdeklaratsioonile, milles esitatakse territoriaalnõue Mägi-Karabahhile. Muudatus nõuaks referendumi korraldamist.

Ka Armeenia välisministeerium kinnitas, et rahuleppe tekstis jõuti kokkuleppele ja see on allkirjastamiseks valmis.

"Armeenia nõustus Aserbaidžaani ettepanekutega mustandi kahe seni lahendamata paragrahvi kohta," teatas välisministeerium ja lisas, et läbirääkimised leppe üle on läbi.

Samas kritiseeris Armeenia Aserbaidžaani ühepoolse avalduse tegemise eest ühisavalduse asemel.

Varem teatati, et Jerevan ja Bakuu kooskõlastasid rahulepingu 17-st artiklist 15. Kooskõlastamata jäi artikkel vastastikustest nõuetest hoidumise kohta rahvusvahelistes kohtutes ja artikkel kolmandate riikide vägede piirile paigutamata jätmise kohta.

Armeenia ja Aserbaidžaan pidasid Nõukogude Liidu lagunemise järel ja 2020. aastal maha kaks sõda Mägi-Karabahhi üle, enne kui Bakuu armeenlaste enamusega piirkonna tunamullu septembris välkrünnakuga täielikult enda kontrolli alla võttis.

Sõja järel pagesid Karabahhist pea kõik seal elanud armeenlased.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan on tunnustanud Bakuu suveräänsust Karabahhi üle, kus kolm aastakümmet olid võimul armeenlastest separatistid. Samuti andis Armeenia mullu Aserbaidžaanile tagasi neli piiriküla, mille see hõivas aastakümneid varem.

Pinged kahe maa vahel on kahjustanud ka Armeenia suhteid Venemaaga, keda Jerevan süüdistab ebapiisavas abis konfliktis Bakuuga. Läinud aastal peatas Armeenia oma osaluse Moskva juhitud Kollektiivse Julgeolekuleppe Organisatsioonis (KJLO).

Armeenial ja Aserbaidžaanil on käsil kohtuvaidlused Rahvusvahelises Kohtus (ICJ), Rahvusvahelises Kriminaalkohtus (ICC) ja Euroopa Inimõiguskohtus (ECHR) seoses sõdade ajal ja vahel toime pandud rikkumistega.