Armeenia on ametlikult Moskva liitlane, kuid on aastaid arendanud sidemeid EL-iga. Põhjuseks on pettumus Venemaa suutmatuse üle kaitsta Armeeniat konfliktides naaberriigi Aserbaidžaaniga.

Venemaal, millel on Armeenias sõjaväebaas, on endiselt märkimisväärne mõju selle väikese Kaukaasia riigi üle ja ta peab seda oma Euraasia Majandusliidu (EAEU) liikmeks.

"Armeenia peab esmalt esitama ametliku avalduse EL-i liikmeks astumiseks," ütles Pašinjan parlamendiliikmetele.

"Võime alustada seda protsessi lähitulevikus, eriti arvestades meie EAEU partnerite tungivaid nõudmisi," sõnas ta.

Pärast taotluse esitamist korraldab Armeenia liikmesuse küsimuses referendumi, lisas ta.

Venemaa on korduvalt sellist hääletust nõudnud ja Kreml on järjepidevalt hoiatanud, et kuulumine nii Lääne kui ka Venemaa juhitud blokki on kokkusobimatu.

Vastates esmaspäeval küsimusele endise Nõukogude vabariigi EL-i püüdluste kohta, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et kahe bloki kaubandus-, sanitaar- ja tollieeskirjad ei ühti.

"Soovitan siinkohal alati meeles pidada Türgi ja mitme teise riigi kogemust, kes esitasid taotluse aastakümneid tagasi, kuid on tänaseni samas olukorras," ütles Peskov.

Armeenia põhirivaal Türgi on olnud Euroopa Liidu ootenimekirjas pea 40 aastat.

2018. aastal tänavaprotestidega võimule tulnud Pašinjan valiti juunis tagasi pärast seda, kui ta oli võõrustanud tippkohtumisel EL-i liidreid ja Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid.

Moskva on Brüsseliga lähenemise tõttu suurendanud survet Jerevanile, kehtestades impordipiiranguid. Hoiatusena Armeeniale ütles president Vladimir Putin juunis, et "Ukraina stsenaarium" sai alguse Kiievi püüdlustest Euroopa Liidu suunal.