"Eelmisel aastal oli läbi aastate kõige vähem tules hukkunuid üldse - 34 tules hukkunut," ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet ERR-ile. Tema sõnul oli 2023. aastal 35, aga 2022. aastal 48 tulesurma.

Tuleõnnetuste ja ohvrite arvu vähenemise üheks põhjuseks võib Taaveti hinnangul olla ennetustöö üldisemalt ja suitsuandurite üha laiem kasutamine.

"Kui vaatleme aega, kus ennetustööd veel üldse ei olnud või kus seda ei tehtud nii süstemaatiliselt ja kus ei olnud ka veel suitsuanduri kohustust Eestis kehtestatud, siis need numbrid ikkagi jäid sinna ligi paarisaja juurde, igal aastal," kommenteeris ta.

Tänaseks on aga enamus eluruumidest sutsuanduritega varustatud.

"Veel aasta tagasi näiteks ei olnud 25 protsendil inimestest kodus suitsuandurit. Täna  on see protsent juba vähenenud 22 peale ja niimoodi ta tegelikult mitte küll väga suurte sammudega, aga läbi aastate ikkagi on kogu aeg vähenenud," rääkis päästeameti ennetustöö ekspert.

"Kui veel paar aastat tagasi oli meil Eestis 480 kasutusel eluhoone tulekahju, siis eelmisel aastal oli neid 420. Nii et järjepidevalt, väikeste sammudega, aga kogu aeg, see trend on ikkagi languses," tõdes ta.

Taavet tõi ka esile, et lõppeval talveperioodil on olnud vähem tuleõnnetusi kui 2023.-2024. aasta talvel ning selles põhjuseks võib olla keskmisest soojem talv, mis ei nõudnud nii palju kütmist.

"2024.-2025. aasta kütteperioodil toimus tõesti märkimisväärselt vähem küttesüsteemidega seotud hoone tulekahjusid - kokku siis 37 küttesüsteemist alguse saanud tulekahju. Kui seda võrrelda nüüd aastatega 2023 - 2024, siis sellel perioodil oli samasuguseid tulekahjusid näiteks 61. Ja sellest aasta veel varem 54," ütles Taavet.