Valga gümnaasium paikneb edetabelis 112 kooli seas 82. kohal, mullu oldi ühe koha võrra kõrgemal. Kooli direktor Andrus Murumaa kirjeldas, et tänavustes arvutustes jäeti arvestamata 21 õpilase inglise keele eksamid. Tähtsam küsimus on tema sõnul aga suuremas vaates.

"Selline statistika ja numbrite näitamine ei vii meid kuhugi. Kui me tahame, siis me võime rääkida edulugusid, kui me tahame, võime näidata seda, kes kui tublilt on tulevikus hakkama saanud, aga me ei peaks seda ritta panema. Ritta seadmise puhul tavainimene ei näe, mis töö on seal taga, mis olukord on seal taga, mida on õpilane ja õpetaja panustanud. Ja mis meie lõppsõnum siis noortele ja vanematele on, et kas joosta ummisjalu suurlinnadesse, jättes kasutamata suurepärane võimalus omandada kodukohas haridus ja teha seda heas keskkonnas, kui selleks on endal soovi ja tahet," sõnas Murumaa.

Valga gümnaasiumi direktor kirjeldas, et tänavustes arvutustes jäeti arvestamata 21 sel aastal lõpetanud õpilase mullu, 11. klassi kevadel edukalt sooritatud C1 ja C2 rahvusvahelised inglise keele eksamid. Haridus- ja noorteameti andmetel kuvab edetabeli aluseks olev haridussilma portaal tulemusi eksami kaupa. See tähendab, et ei seota omavahel kõiki eksamitulemusi kokku ja ei avaldata statistikat nö lõpetajate kaupa, vaid kui keegi on mõne eksami teinud ära juba 11. klassis, siis läheb see eksami sooritus arvesse eelmisesse aastasse.

Loksa gümnaasium eelmisel aastal tabelis ei olnud, sest nii eesti keele kui ka eesti keele teise keelena riigieksami tegid siis vähem kui viis õpilast. Sellisel juhul haridus- ja noorteamet isikuandmete kaitseks tulemusi ei avalda ja seega tabelisse keskmist arvutada ei saa. Tänavu oli gümnaasium kooliperele kehvaks üllatuseks 104. kohal, kuigi eksamite tulemused ei jäänud alla Eesti keskmisele. Direktor Argo Augi sõnul ei olegi küsimus valemites ja arvudes, vaid avalikkusele maalitud pildis.

"Meil tuli siin oma kogukonnas lastevanematele selgitada, et me ei tee üldse kehva tööd ja need tulemused, mida siis üleriigiline ajakirjandus kasutab, need on valesti arvutatud. See on kurb, et taolise uudise avaldamine lihtsalt murendab lapsevanemate usaldust meie vastu, mis ei ole õiglane," ütles Aug.

Postimehe toimetaja Aarne Seppel ütles, et ajaleht teeb edetabelit sellepärast, et nende lugejad ootavad ja vajavad seda.

"Inimestel peab olema mingisugune võimalus, kuidas koole hinnata. Loomulikult võime edetabeli tegemise aluseks võtta erinevaid kriteeriume, aga riigieksamid on üks selline asi, millest enam-vähem kõik inimesed ühtemoodi aru saavad. Me oleme ka alati öelnud, et ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga et me järgmiseks aastaks kindlasti mõtleme välja, et kuidas sellistel puhkudel neid koole eristada, et ei jääks muljet, et need on suurte koolidega täpselt sama pulga peal," lubas Seppel.

Haridus- ja noorteameti analüüsi- ja arenduskeskuse juht Kersti Kõiv peab oluliseks, et andmed oleksid avalikud, aga tema sõnul oleks vaja kõrvutada võimalikult palju erinevaid näitajaid, et kooli kohta üldse midagi öelda.

"Näiteks meil on iga-aastased rahuloluküsitlused, mis annavad koolide kohta väga mitmekesist infot ja kindlasti on oluline vaadata ajas ka trende. Igasuguste pingeridadega käib kaasas palju sellist valesti tõlgendamist ja väga sageli need põhinevadki just ühel näitajal, mis aga ei anna siis sellist tervikpilti kooli tulemuslikkusest, nii et meie pingeridade esitamist vajalikuks ei pea."