Kui enamik Eesti abituriente sooritasid eesti keele riigieksamit esmaspäeval, tegid suurem osa Narva gümnasiste riigieksami hoopis teisipäeval. Seda seetõttu, et teisipäevane eksam oli ettenähtud õpilastele, kes on õppinud eesti keelt teise keelena.

Narvas toimus eesti keele kui emakeele eksam vaid Narva Eesti Gümnaasiumis. Ka seal on enamik õppijatest venekeelsetest peredest, kuid nende jaoks on eksam kokkuvõtteks eesti keeles õpitud kooliaastatest.

Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Irene Käosaar sõnas, et vaatamata sellele, et nende õpilased on keelt õppinud emakeele tasemel, oli siiski eksam õpilaste jaoks keeruline.

"Ei ole neil lihtne, sest et ikkagi sõnavara, grammatilised konstruktsioonid on nendes tekstides päris keerukad. Lugesin ka ise natukene ja olin veidi oma noorte pärast mures, aga õnneks on nad ise väga rahulikud ja rõõmsad ja enesekindlad, aga kerge neil kindlasti ei ole," ütles Käosaar.

Esimesel lõpetajal kulus eksami sooritamiseks veidi üle 4 tunni. Oleks võinud ka kiiremini minna, kuid komistuskiviks sai kirjandi kokkuvõte.

"Oli väga keeruline pealkirja kirjandi jaoks mõelda," sõnas abiturient Sofia Nikitina. "Kirjandit oli lihtne kirjutada, aga kokkuvõtet teha, kus on kolm sõna, oli raske."

Riigieksam oli noortele suureks pingutuseks ning eksamiruumist väljudes oli pea täiesti tühi.

Abiturient Laur Johannes tõdes, et peale eksamit ei mäletanud ta enam, millele ta üldse vastama pidi.

"Valisin kolmanda teema ja ma ei mäleta eriti hästi, mis seal enam oli, mis seal küsiti. See oli ammu. Võrreldes proovieksamitega oli raskem töö, pidi palju mõtlema."

Narvas sooritas eesti keele riigieksamit 55 Narva Eesti Gümnaasiumi lõpetajat. Eksami tulemused selguvad juunis.

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse eksamitegija lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust.

Eesti keele eksamile registreerus tänavu 8431 eksaminandi.