"Pealtnägija": päti jultumus ja politsei viga tegid naisest varga ja võlglase
Pea igaüks võib sattuda identiteedivarguse ohvriks. Seda tõestab seekordses "Pealtnägijas" kurioosne juhtum, kus päti jultumus ja politsei viga tegid seadusekuuleka tallinlanna sarivargaks ja -võlgnikuks. Veel hullem: ehkki tagantjärele on viga ilmne, siis nime puhastamine on juba väga raske.
Kui Tatjana Tihhonova sai mullu septembris kohtutäitur Kaire Põltsi büroost e-kirja, nagu oleks ta tabatud varguselt, saanud 800 eurot trahvi ja jätnud summa tasumata, arvas trammijuhina töötav tallinlanna, et tegu on õngitsuskirjaga. Aga naljatuju hajus pärast kohtutäituriga rääkimist.
"Ma helistasin, mille peale kohtutäituri juurest öeldi, et ma olen võlgu raha kauplusevarguse eest, mille ma sooritasin 2024. aasta aprillis. /…/ Ma jäin sõnatuks ja palusin kohtutäituril panna see kõik pausile, kuni ma klaarin seda politseiga, sest see ei ole mina," meenutas Tihhonova.
41-aastane kahe lapse ema pole iial ise politseiga pahuksisse sattunud, aga aimas, kust tuul puhub. Ligi 20 aastat varem tabas toona Tallinna-Moskva liinil vagunisaatjana töötanud Tihhonovat sarnane sekeldus.
"Pidin sel ajal oma töö tõttu viibima sageli Eestist väljas. Ja sel ajal, kui ma viibin Moskvas, jään ma siin vahele. Küll piletita sõiduga, küll narkojoobes, küll järjekordse vargusega... Tollal oli mul üle kahekümne trahvi," sõnas ta.
Selgus, et kurja juur oli Tihhonovast viis aastat vanem nõbu Viktoria, kellel on narkoprobleem ja sellega seotud pikk paturegister. Tabamisel esitas ta tihti sugulase nime. Ehkki Tihhonova pidi toona käima isegi Wismari kliinikus narkotesti tegemas, lahenes 2003. aastal arusaamatus võrdlemisi kiiresti ja trahvid tühistati. Tihhonova katkestas enda sõnul igasuguse suhtluse Viktoriaga, läks vahepeal mehele, muutis perekonnanime ja elukohta ning unustas vana loo.
"20 aastat tagasi mõisteti mind täielikult õigeks, minu nimi puhastati. Mul pole ei krediidivõlgnevusi, mingeid parkimistrahve, autotrahve, mitte midagi. Mul oli puhas leht. Minu isikukood ja minu nimi olid selle hetkeni puhtad," nentis Tihhonova.
Karistusregister ja kohtutoimikud jutustavad, et Viktoria vajus aga veel suuremasse allakäiguspiraali. Naisel on vähemalt 17 kriminaalkaristust, neist vähemalt kümme korda on ta vangis viibinud, väärtegudest rääkimata. Peamiselt on tegu vargustega kauplustest ja korteritest ning narkokuritegudega, mis ulatuvad isiklikust tarvitamisest kuni diilerluseni. Tagantjärele on teada, et mullu 24. aprillil jäi Viktoria taas vahele, kui püüdis Kristiine keskuse Sportlandist virutada 170 euro väärtuses kaupa. Dokumente vargal kaasas polnud, aga ta andis nime Tatjana Tihhonova. Seaduse järgi ei peagi Eesti kodanik isikut tõendavat dokumenti kaasas kandma.
"Kui ühtegi dokumenti kaasas ei ole, siis järgmise võimalusena küsitlemegi isikut. Kui isik on näiteks toime pannud korrarikkumise või süüteo, siis tal on kohustus politseile need andmed anda, et me saaks isiku tuvastada. Räägime nimest, jällegi sünniajast. Kui me leiame, et isikut on vaja põhjalikumalt küsitleda, et ikkagi tema õige isik tuvastada, siis me küsime ka muid täiendavaid andmeid," selgitas politsei praktikat Lääne-Harju politsei patrulltalituse juht Marko Schmidt.
Tatjana Tihhonova sõnul ütles sugulane tema sünnikuupäeva ning tegeliku päti sõnade peale kirjutati naisele välja trahv.
Tagantjärele on näha, et kuna varas tunnistas süüd ja oskas nimetada Tatjana nime ning sünnikuupäeva, eriti ei süvenetud. Kohapeal koostati kiirmenetluse otsus, kuhu kanti Tatjana Tihhonova nimi, isikukood ja kodakondsus, aga muu info, nagu elu- ja töökoht ning telefoninumber ei vasta Tatjana andmetele. Lääne-Harju jaoskonna patrulltalituse juhi Marko Schmidti sõnul tehakse järelkontrolli, aga see on pigem juriidiline - eriti tuhandete pisirikkumiste puhul, millega politsei peab aastas tegelema.
Seega 24. aprillil koostati Tatjana Tihhonova suhtes tema selja taga väärteootsus ja määrati trahv 800 eurot. Oluline nüanss on, et otsust sai vaidlustada 15 päeva jooksul ja trahv tuli tasuda 45 päevaga. Kui trahvi ei laekunud, läks asi kohtutäiturile ja alles nüüd sai õige Tatjana teada kirja teel, millest lugu algas. Aga nüüd oli summa koos täituritasuga üle 1200 euro ning kahe lapse ema ähvardati konto ja vara arestimisega. Kui Tatjana Tihhonova politseist aru päris, sai ta veel suurema šoki: andmebaasist selgus, et ta on varguselt tabatud justkui kaks korda - aprillis, millest juba oli juttu, ja uuesti juulis Maxima kaupluses Põhja-Tallinnas.
"Tulin välja, sain aru, et mingeid vargusi ma enda peale ei võta, sest mul pole ennast milleski süüdi tunnistada ja midagi maksta ma ei kavatse. Võtsin ühendust juristiga, ta lubas mind aidata ja me alustasime. See kõik kestab tänase päevani," nentis Tihhonova.
Ta arvas, et süütuse tõestamine on lihtne, aga eksis. Esiteks selgus, et seaduse kohaselt ei saa politsei ise oma väärteootsuseid tühistada.
"See nõue tuleneb seadusest. Kui politsei või kohtueelne menetleja on selle otsuse teinud, siis kahjuks, jah, järgmine instants, kes saab seda otsust üle vaadata ja tühistada, on kahjuks kohus," tõdes Marko Schmidt.
Kohus ei hakanud aga aprillikuise varguse puhul üldse detailidesse süvenema. Esmalt oktoobris maakohus ja siis novembris ringkonnakohus leidsid, et väärteokaristuse vaidlustamise aeg on möödas, sest otsus tehti Tihhonovale kättesaadavaks e-toimiku kaudu, ning jutt, et tema pole varastanud, on paljasõnaline. "Puuduvad tõendid, mis võimaldaks versiooni identiteedi vargusest kontrollida," sedastab kohtumäärus.

Tihhonova ütleb, et kuulis e-toimikust üldse esimest korda, veel vähem oskas seal kontrollimas käia, ega tema suhtes trahve pole. Teise vargusega, mis toimus juulis Maximas, läks aga õnnelikumalt. Asi võeti kohtus ette ja tõde tuli välja.
Tihhonova juriidiline esindaja Aleksei Motuzov rääkis, et täiemahulise kohtumenetluse käigus küsitleti ka inimest, kes oli tegelikult süüteoga seotud. "Meie õnneks ta lihtsustas meie ülesannet ja tunnistas üles, et oli tõesti esitanud minu kliendi andmed."
Politseinik Schmidt möönis, et tegu on väga kahetsusväärse juhtumiga. Muu hulgas avaldas ta kahetsust, et juhtum varem välja ei tulnud ja et inimene peab raiskama oma väärtuslikku aega tõendamaks, et tema ei olnud see inimene, kes need süüteod toime pani ja kulutama kohtuuksi selleks, et menetletud materjalid või tehtud otsused tema suhtes saaksid tühistatud.
Tagantjärele selgus, et identiteedivarguse ajal oli Viktorial peal tingimisi karistus ning ta oli kahtlustatav juba järgmises narkokuriteos, sest temalt leiti suurem kogus kanget uimastit protonitaseeni. Kartuses taas vangi sattuda esitas ta poevargusel oma nõbu andmed. Võimalik, et sellest oligi abi, sest viimati mullu 26. augustil mõisteti Viktoria narkokuriteos süüdi, aga jäeti jalavõruga vabadusse tingimusel, et osaleb muu hulgas rehabilitatsiooniprogrammis. Just seetõttu andis identiteedivaras Tatjana Tihhonova asjas kohtus ütlusi videosilla vahendusel. Ekraanilt vaatas vastu 46-aastane naine, kel pikk sõltlase staaž.
Tänavu 4. veebruaril tühistaski maakohus teise varguse väärteootsuse ja politsei kandis kõik kaasnevad kulud. Esimese varguse karistus on aga endiselt Tatjana Tihhonova nimel ja trahv ning kaitsekulud kokku ligi 2000 eurot.
Siit jõuamegi laiema teemani. Aastate jooksul on "Pealtnägija" korduvalt kajastanud lugusid, kus pahaaimamatu inimese identiteeti sellisel moel edukalt kuritarvitati. Marko Schmidt möönab, et selliseid juhtumeid esineb, kuid kinnitab, et need on väga haruldased.
Kokkuvõttes taandub kõik kodanikuvabadustele ja kuluefektiivsusele. Passi ja ID-kaardi väljastamisel võetakse kõigilt sõrmejälg ja politsei võiks põhimõtteliselt kasvõi iga pisivarga puhul neid kontrollida, aga see oleks kallis, rääkimata sellest, et võib paljudele tunduda ülepingutusena.
"Ma antud hetkel leian, et need võimalused, mis tegelikult politseiametnikel on tänaval, on meie praeguses keskkonnas piisavad. Siin lihtsalt tulebki juurde meie enda ametnike professionaalsus, kuidas nad neid kasutavad. Et nad kasutavad neid õigesti ja nad teavad kõiki võimekusi, mis on olemas. /…/ Valdavalt või suurem osa juhtumitest me saame nendele jälile, me saame aru kohe, et neid valesid andmeid esitatakse. Ja kui nende valeandmete esitamisega saadakse mingeid õiguseid, vabanetakse mingitest kohustustest ehk pannakse toime eraldiseisev süüteokoosseis, siis me kindlasti need inimesed võtame ka vastutusele," rääkis Schmidt.
Tatjana Tihhonova ja tema esindaja loodavad, et kuna identiteedivaras tunnistas lõpuks üles, on võimalik pöörduda riigikohtusse, et juba jõustunud otsus aprillikuise varguse osas siiski tühistada, proua nimi puhastada ja trahv maha saada.
"Ma ju ei tea, mis homme juhtub. Lähen homme poodi ja mul on konto blokeeritud. Nii võib ju juhtuda. Ma ju võlgnen Eesti riigile raha," muretseb Tatjana Tihhonova.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi