Kolme riigikogu liikme ja politsei vaheline vaidlus, kas mobiilsete kiiruskaamerate ees peavad olema teavitustahvlid või mitte, päädis sel kevadel poliitikute võiduga. Alates laupäevast peab osutusmärk olema asulas väljas 150 kuni 300 meetrit ning maanteel 300 kuni 500 meetrit enne kiiruskaamerat.

"Ennekõike sõltub kõik sellest, kus me ise saame mõõta. Kuhu me ise saame paika minna ja kus kohas saab mobiilne kiiruskaamera paikneda. Edasi vaatame seda, kuhu märgi saab panna," rääkis politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss.

Politsei fikseerib märki üles pannes selle asukoha, aga sellel silma sellel peal hoida nad ei saa. Nii ei pruugi kaamera juures ametis olev politseinik teadagi saada, et tuul on märgi pikali puhunud või kurikaelad selle põõsasse visanud. 

Kirsi sõnul tuleb politseile ka sellisel juhul trahv ikkagi ära maksta.

"Me oleme märgi paigaldanud sinna ette nõuetekohaselt, me oleme enda poolt kõik teinud, me ei saa kõikide olukordade vastu," kommenteeris Kirss olukorda, kus näiteks tuul on märgi pikali lükanud.

Siseministeerium politsei arvamust 100-protsendiliselt ei jaga ja ilmselt on oodata mitmeid vaidlusi, kuni kohtuotsusega üks kord asjad paika pannakse.

"Vaidluste korral hakatakse siis lähtuvalt tõendidest vaidlema. Eks siis mõlemal pool on selles suhtes tõendamiskohustus," ütles siseministeeriumi õigusnõunik Rina Sillandi. "Eks praegu paraku ongi keeruline, kuidas see praktikas kujuneb."

Vandeadvokaat Indrek Sirgi sõnul oleks hea, kui politsei saaks ostutusmärkidel silma peal hoida, aga vaidlusi peaks minimeerima tõik, et märkide paigaldamine ja maha võtmine fikseeritakse protokollis. Ka mõõdetakse kiirust lühiajaliselt. 

Muudatust ennast ta vajalikuks ei pea.

"See oli selline propaganda meetod. Teatud inimestele see kindlasti meeldib, kui politsei tegevus on pärsitud mingites küsimustes, aga üldiselt ma ei näe mitte mingisugust kasu ei meie õigusriigile ega liiklusohutusele, et me neid liikusmärke sinna paigaldame," ütles Sirk.

Tänavu on mobiilseid kiiruskaameraid rünnatud kolm korda, iga kaamera remont on läinud maksma 20 000 eurot, mis tuleb lõhkujal kinni maksta. Hetkel on üks kaheksast mobiilsest kaamerast Saksamaal remondis.