Ossinovski nimetas Vikerraadio saates "Uudis +" Isamaa poliitiku Urmas Reinsalu soovi lisada Tallinna koalitsioonileppesse lause, et Reformierakond, Isamaa, Eesti 200 peavad oluliseks leida ja viia ellu riigikogus õiguslik lahendus agressorriikide kodanike valimisõiguse tühistamiseks kohalikel valimistel, väljapressimiseks.

"See oli riigi teemade toomine kohalikule tasandile, mis loomulikult ei olnud kuidagi sisuliselt põhjendatud ja kõik tahtsid sealt lihtsalt edasi liikuda. Ja põhjus, miks siis hakati valimisõiguse küsimusega sisuliselt tõsiselt tegelema peaministripartei poolt, ei seisne loomulikult mitte selles deklaratsioonis,
vaid selles, et vahetus peaminister," selgitas Ossinovski.

Ossinovski sõnul mõistis eelmine peaminister Kaja Kallas valimisõiguse küsimuse riske sisemisele rahule riigis oluliselt paremini kui tänane peaminister Kristen Michal.

"Michalile on reiting tähtsam kui kõik muu," sõnas Ossinovski.

Ossinovski ei osanud öelda, mis saab põhiseaduse muutmise seadusest kolmapäeval riigikogus.

"Eks seda otsustavad riigikogu liikmed, aga minu üleskutse on kindlasti seda [seaduseelnõu] mitte toetada. Ma ausalt öeldes olen korduvalt ka argumenteerinud tervikuna nii erakonna sees kui ka avalikult, et valimisõiguse piiramine kohalikul tasandil ei teeni Eesti huve, eriti praegu, pärast Donald Trumpi ametisse astumist, kui meil lisaks sellele, et meil on päris vaenlane
Moskvas, on meil lisaks veel ka see Moskva vaenlane ebameeldivalt intiimsetes suhetes Ameerika Ühendriikide presidendiga," rääkis Ossinovski.

Ossinovski märkis, et selles olukorras peaks mõtlema, mida kaitseväe juhataja Andrus Merilo 24. veebruaril ütles, kuidas kujundada võiduks vajalikud tingimused.

"Üks väga oluline aspekt on siin see, et Eesti ühiskond oleks ühtne, et me ei tekitaks asjatult mõttetut lõhet, sest kui meil on päriselt vaja vaja riiki kaitsta,
siis see, kelle poolt Zinaida Ivanovna Linnamäe Maxima ees hääletamas käis Tallinna volikogu valimistel, on täiesti irrelevantne," sõnas Ossinovski.

"Selge on see, et sellest tühjast tähistajast on saanud poliitiliselt päris teema ehk siis tegeliku, hoomatava julgeolekuohu asemel me tegeleme terve elanikkonna grupi sildistamisega julgeolekusildi all. Eks neid, kes sisuliselt sellega nõus ei ole, ja arvavad, et see on halb mõte, on, aga pigem on nende hulk on vähenenud, arvestades avalikku survet," rääkis linnapea.

Ossinovski: riigijuht peab ka kurvi taha vaatama

Küsimusele, kas see oli sotsiaaldemokraatide poolt viga, et mullu sügisel toonases koalitsioonis öeldi, et hea küll, et astume sammu tagasi, et saaks selle teemaga edasi minna, selle asemel, et öelda, et SDE selle
aruteluga põhiseaduse muutmise osas parlamendis kaasa ei tule, vastas Ossinovski, et selline tema seisukoht tõepoolest oli.

"See on olnud minu seisukoht, oli ka erakonna juhatuses. Ma hääletasin selle positsiooni muutmise vastu ja jäin alla koos paari kolleegiga, sest eks meie
kolleegid riigikogus loomulikult tajuvad ajakirjanduse poolt sedasama survet," sõnas Ossinovski.

Ossinovski nentis, et sellist seisukohta ongi keeruline selgitada. "Sest küsimus ei ole meie jaoks mitte selles, et meil kuidagi eriliselt meeldiksid Vene föderatsiooni kodanikud või halli passi omanikud, vaid küsimus on selles, et riigijuhid peavad oskama vaadata kurvi taha. Sellel muudatusel on selgelt poliitsotsioloogiline mõju ja see mõju on negatiivne," sõnas poliitik.

"Seda peaks silmas pidama, et nii hapras geopoliitilises olukorras, kus me oleme, tegeleda valijaskonnaga manipuleerimisega pool aastat enne valimisi,
mille tegelik siht, nagu me teame, on Tallinnas oma positsiooni kindlustamine Keskerakonnalt mandaatide äravõtmisega," jätkas Ossinovski.

Ossinovski ütles, et ka tema on seisukohal, et Keskerakond peaks paar aastat opositsioonis puhastuma, aga seda eesmärki tuleb siiski saavutada ausalt
valimiskampaania kaudu, mitte valijaskonnas manipuleerides.

"Sest selle mõju saab olema kahtlematult see, mis on tõendatult ka igal pool mujal juhtunud, et inimesed sellise sümboolse käigu tulemusena kindlasti ei muutu mitte rõõmsamaks avaliku võimu suhtes, vaid pigem kapselduvad," sõnas poliitik.

Ossinovski: SDE-d alandatakse avalikult

Ossinovski sõnul peaksid SDE fraktsiooni liikmed kolmapäevasel hääletusel kindlasti osalema.

"Niivõrd printsipiaalses küsimuses jätta hääletamata, minna kuskile vetsu, ei ole väärikas. Ma ei usu, et seda meie kolleegid teevad. Aga kui mina oleksin riigikogu liige, siis ma hääletaksin loomulikult selle [põhiseadusemuudatuse] vastu," sõnas Ossinovski.

Ossinovski ütles, et SDE fraktsioon hetkeseisuga juhindub sellest, mida juhatus on välja öelnud, et nemad toetavad Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse äravõtmist, aga määratlemata kodanikke käsitlevad teisiti ka sisulistel põhjustel, sest tegemist on inimestega, kellel ei ole teist kodumaad,
ei formaalselt ega sisuliselt.

"See, kas selline variant hääletusele jõuab, mida sotsiaaldemokraadid on valmis toetama, tegelikult sõltub tänasest koalitsioonist ehk peaminister Michalist. Kui nad toetavad muudatusettepanekut, mille nemad on varasemat kokkulepet rikkudes letti pannud, siis on üks olukord, kui nad selle maha hääletavad, siis sotsiaaldemokraadid toetavad põhiseaduse muutmist," lausus Ossinovski.

Samas on Reformierakonna poliitikud, nagu Michal ja Õnne Pillak avaldanud survet sotsiaaldemokraatidele hääletada nii nagu tarvis.

Ossinovski sõnul on Reformierakonna tegevus avalik alandamine.

"Oma põhimõtete eest peavad poliitikud suutma seista. See on üks nendest kohtadest, kus tehakse lihtlabast poliitilist manipulatsiooni selle hinnaga, et üsna keerulises julgeolekupoliitilises olukorras ühiskondlikku ühtsust lõhkuda. Seda ei tohiks teha," rääkis Ossinovski.

SDE fraktsiooni liikmed peavad hääletades silmas esialgset kokkulepet

Riigikogu liige Tiit Maran ütles ERR-ile, et hääletab kolmapäeval eelnõu poolt, kui see sisaldab esialgset kokkulepet, mis tähendab hääleõiguse äravõtmist vaid Vene ja Valgevene kodanikelt.

"Pean kompromissi mõistlikuks," sõnas Maran.

Madis Kallas ütles, et tema toetab samuti eelnõu, mis on olnud esimesel kahel lugemisel. "Olen nõus toetama, et agressorriikide kodanikelt võetakse hääleõigus ära," lausus Kallas.

Kui peaks aga läbi minema muudatusettepanek, siis on Kallas enda sõnul uues olukorras ja peab asjadele uuesti otsa vaatama.

Reili Rand lausus, et tema pooldab seda, mida "sotsid on kogu aeg öelnud: et toetavad Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist". Võimalikust muudatusettepanekust rääkides ütles Rand, et ta loodab, et ka Reformierakond ei tagane kokkuleppest. "Ei tasu sündmustest ette rutata," ütles Rand.

Helmen Kütt ütles lühidalt, et hääletab kolmapäeval südametunnistuse järgi ja vaba mandaadi põhimõttel.

Anti Allas kinnitas samuti, et sotside seiskoht püsib. "Agressorriikide kodanikelt – jah, kodakondsuseta isikutelt – ei," sõnas Allas.

SDE laiendatud juhatus arutab kolmapäevast hääletust teisipäeva õhtul.