Riigikogu toetas põhiseaduskomisjoni ettepanekut muuta põhiseadust kiireloomulisena. Põhiseaduse kiireloomulist muutmist toetas 93 riigikogu liiget ja selle vastu hääletas seitse Keskerakonna fraktsiooni liiget. EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid ei hääletanud.

Põhiseaduse muutmise viisi otsus vajas istungil osalevate riigikogu liikmete neljaviiendikulist häälteenamust, mis tähendas, et otsuse tegemiseks pidi poolt hääletama vähemalt neli korda enam istungil osalejaid kui selle vastu.

Lõpphääletusel toetas riigikogu 61 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) seadusena vastuvõtmist 93 riigikogu saadikut, vastu oli seitse Keskerakonna fraktsiooni liiget. Hääletamiselt puudus EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid.

Vastuvõtmiseks vajas põhiseadust muutev eelnõu riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 häält.

Algselt nägi eelnõu ette, et kohalike volikogude valimistel saavad osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Täiskogu otsusel lisati täna seadusesse 55 saadiku esitatud muudatusettepanek, mille kohaselt tunnistatakse kohalike volikogude valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.

Tänavustel kohalikel valimistel saavad kodakondsuseta elanikud muudatuse kohaselt veel hääletada. Ettepaneku esitajate sõnul jätab see kodakondsuseta inimestele piisava aja, et taotleda soovi korral Eesti kodakondsust ning osaleda ülejärgmistel kohalikel valimistel Eesti kodanikena. Lisaks jäetakse muudatusega eelnõust välja NATO liikmesriikide kodanike hääleõigus.

Tänavustel valimistel saavad seega osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, ülejärgmistest kohalikest valimistest alates aga vaid Eesti ja ELi kodanikud.

Teine muudatusettepanek, mille esitasid eelnõule 26 riigikogu liiget, ei saanud täiskogus piisavat toetust. Sellega oleks tunnistatud nii Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kui ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus kehtetuks juba alates tänavu oktoobris toimuvatest kohalikest valimistest.

Kehtiva seaduse kohaselt saavad lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.

Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis 19. oktoobril.