Erik Gamzejev: riigikogu otsus vähendab Ida-Virus venemaalikku valitsemist
Riigikogu tegi põhiseaduses valimist puudutavat muudatust tehes õige otsuse, ütles Ida-Virumaa päevalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev ERR-ile antud lühiintervjuus.
Oled mitu korda võtnud sõna selle poolt, et agressorriikide kodanikelt hääleõigust ära võtta. Seega oled vist riigikogu tänase otsusega rahul?
See on mõistlik otsus, sest kui Eesti on loobunud igasugustest sidemetest agressorriigi Venemaaga, siis ei ole ju ka loomulik, et kohaliku elu üle otsustavad Venemaa kodanikud. Ja teisest küljest, ma ise loodan, et tulevikus saab kohalikel valimistel rohkem keskenduda tõepoolest kohalikele teemadele.
Siiamaani ikkagi ju need, kes kandideerisid kohalikes omavalitsustes, teadsid, et valijaskonna seas on suur hulk Venemaa kodanikke, kellest paljud on meelestatud suhteliselt Venemaa-meelselt. Ja need kandidaadid on püüdnud nende meele järele olla, mis on puhtalt pragmaatiline seisukoht.
Teiselt poolt on selle tõttu üsna palju venemaalikku valitsemist jõudnud mitmesse Ida-Viru omavalitsusse. See ei ole ju mingit õnne toonud nendesse linnadesse, kui me vaatame kas või nende linnade arengut või töötuse määra või paljusid muid sotsiaalprobleeme.
Selles mõttes on Ida-Viru linnad olnud mõnda aega ka pantvangis sellise poliitika käes, kus kohalikud poliitikud on häälte saamiseks pidevalt püüdnud vastanduda keskvõimule. Selle tagajärjel on jällegi keskvõimu huvi – või ütleme, paljude teiste erakondade huvi peale Keskerakonna – nende linnade vastu muutunud pehmelt öeldes leigeks. Sellepärast, et nad on siin vahelduva eduga 25 aastat üritanud natuke rohkem või vähem valijate hääli võita ja see pole õnnestunud ning paljud on löönud ka sõna otseses mõttes käega.
Kas ja kui palju see tänane otsus mõjutab juba eelolevaid sügisesi valimisi Ida-Virumaal?
Ma arvan, et see sõltub väga palju kõigist Eesti erakondadest, kui palju neil on huvi ja tahtmist siin, Ida-Viru linnades silma paista, teha tööd, otsida tublisid inimesi oma nimekirjadesse, teha kampaaniat ja saada hääli.
Üldjoontes ma arvan, et eks Keskerakond on jätkuvalt siin kõige populaarsem ning saab Narvas ja Sillamäel ja ka Kohtla-Järvel palju hääli. Kas ta saab nii palju nagu varem, on omaette küsimus. See olenebki sellest, mida teevad teised erakonnad ja kui aktiivsed nad on.
Praegu on nendel tõestamise aeg, et näidata, et nad tõesti on huvitatud sellest, mis Ida-Viru linnades toimub, ning ka ise sellesse aktiivselt sekkuvad ja osalevad kohalikus poliitikas, mitte ei jää kõrvaltvaatajaks.
Milliseid omavalitsusi see siin, Ida-Virumaal kõige rohkem puudutab?
Kindlasti Sillamäed, kus on valijate seas peaaegu pooled Venemaa kodanikud. Aga ka Narvat ja Kohtla-Järvet. Ülejäänuid juba tunduvalt vähem.
Äsja kirjutas Narva linnapea Katrin Raik sotsiaalmeedias kommentaari, kuidas narvalased on nüüd solvunud ja lõimumine on läbi kukkunud. Kuidas teie arvates peaksid praegu Ida-Virumaa omavalitsusjuhid käituma?
Tuleb inimestele selgitada ja parim selgitus on see, et inimestel, kes tahavad osaleda kohalikus poliitikas, tuleb teha kõik selleks, et saada Eesti kodanikuks. Ja selleks on olnud aega ikkagi juba üle 30 aasta – terve põlvkond, kui mitte rohkem. Ja kui inimestel on huvi osaleda kohalikel valimistel, siis on võimalik ju taotleda Eesti kodakondsust, täita need vähesed nõuded, mis sellega on seotud, ja oledki Eesti kodanik.