Puukentsefaliidi juhtumite arv on viimastel aastatel tavapärasest kõrgem olnud. Kui 2021. aastal registreeriti 82 juhtu, siis 2023. aastal juba 209. Möödunud aastal kasvutrend peatus ning juhtude arv taas langes.

Kui varem oli puukide arvukus piirkonniti erinev, siis nüüd enam nii suurt erinevust ei ole.

"Laanepuuki on rohkem Lõuna- ja Ida-Eestis, aga võsapuuki on igal pool. /.../ Tavaliselt umbes aprilli keskpaiku on nad juba aktiivsed üldiselt. Kui temperatuur maapinnal üle +5 või +6 kraadi on jõudnud ja lumi on ära sulanud, siis nad hakkavad tegutsema," rääkis Eesti Maaülikooli zooloog Kaarel Sammet.

Puuke leidub üha rohkem ka linnakeskkonnas ja koduaedades, just võsapuuk on see, kes enim linna tükib. Sammeti sõnul on see tingitud just sellest, et viimaste aastate talved on läinud pehmemaks.

Kui talved veel soojenemist jätkavad, siis võib Eestisse oodata lisaks olemasolevale kuuele liigile veel uusi puugiliike.

"Aga need, kes inimest ründavad, on laane- ja võsapuuk. Üldiselt nad olenevalt arengujärgust on erinevates elupaikades – nümfid ja vastsed on maapinnal, aga täiskasvanud ronivad tavaliselt rohukõrte peale," rääkis Sammet.

Puugid levitavad tegelikult puukborrelioosi rohkem kui puukentsefaliiti, kuid vaktsiin on olemas vaid puukentsefaliidi vastu. Puukborrelioosi saab ravida antibiootikumidega, kuid puukentsefaliidi ennetamiseks soovitavadki arstid ennast vaktsineerida.

Kuna puukentsefaliidi peiteaeg on paar nädalat, siis pöördutakse arstide poole puukentsefaliidi juhtumitega kohe, kui puugid kevadel tegutsema hakkavad.

Puukborrelioosi juhtumeid on enim aga maist oktoobrini. Kuid just vaktsineerimise osas on aprill ja mai arstide jaoks kõige tihedamad.

"Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise huvi on viimastel aastatel selgelt suurenenud. Kui aastal 2023 vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu umbes 60 000 korda, siis eelmisel aastal oli see juba üle 100 000 vaktsiinidoosi. See on selgelt kasvutrendiga," ütles Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna juht Anne Kallaste.