Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul suurenes veebruaris eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 21 protsenti ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht kuus protsenti.

"Toidukaupade kaupluste müügimaht vähenes aga eelmise aasta veebruariga võrreldes viis protsenti," lisas Pihlak.

"Kui statistikaamet räägib toidukaupade mahu kukkumisest ja käibe kukkumisest, siis see on tõsi. Seda näeme iga päev oma poes, kus tõesti tarbija ostukäitumine on läinud selliseks, et tema ostukorv on väiksem," sõnas Maxima müügi- ja turundusosakonna juht Jaanika Terasmaa.

Teine tavatrend on Terasmaa sõnul see, et vähemalt pool ostukorvist on ikkagi alati kampaaniatooted.

"See osakaal kahjuks või õnneks kasvab ja meie roll jaekaupmehena ongi täna võimalikult palju läbi rääkida ja leida häid pakkumisi kliendile, et ta ikkagi saaks oma ostukorvi täis," ütles Terasmaa.

"Teine aspekt on see, et otsitakse ikkagi soodsamaid alternatiive. Suitsuvorst on keeduvorstiga asendunud, siin me ei saa vastupidist väita," sõnas Terasmaa.

Kohvihinnad on Terasmaa sõnul samuti pikalt kasvanud.

"Kohvikategoorias põhimõtteliselt punased hinnasildid on juba põhiostukäitumine – 70 protsenti müüakse allahindlusega. Kohvi hinnatõus on põhjustatud sellest, et nõudlus ületab pakkumise ja globaalsed kliimamõjud on nii tugevad, et kohvi hind on tõusnud turul," sõnas Terasmaa.

Sama lugu on magusa ja kanamunadega – need on varasemast kallimad ja neid ostetakse vähem.

"Siin on kaks põhjust. Esiteks see, et maailmas on linnugripp ja see mõjutab kanaliha ja munade kättesaadavust. Maxima puhul on veel teine mõju, et oleme oma põhiriiulites ikkagi vahetanud puurikanade munad õrrekanamunade vastu välja. Puurikanade mune toome sisse ainult suurematel kampaaniatel. Klient otsib ikka pidevalt odavamat alternatiivi," rääkis Terasmaa.

Maxima läks Terasmaa sõnul õrrekanade munade müügi peale üle, sest väärtustab kanade heaolu ja on teinud taolise otsuse terves Maxima grupis.

"Hakkame oma põhivalikus ainult vabapidamisel kanade või õrrekanamunade valikut pakkuma. Aga samal ajal, kui me siin oleme silmitsi globaalsete probleemidega, nagu näiteks linnugripp, siis muna me peame kliendile pakkuma. See on tema hommikusöögi üks osa. Kahjuks siin ei saa jääda tühjade riiulitega, et siis me otsime ka maailmast teistsugust muna," sõnas Terasmaa.

Puu- ja juurviljade müük on samuti kukkunud ja ostetakse enam odavamat lahtist tomatit.

"Kirsstomatid ja lahtised tomatid on need, mida on võimalik lähtuvalt hooajast pakkuda parema hinnaga. Kõik, mis puudutab puu- ja juurvilja, on ikkagi seotud nende kasvatamisega ja kliimateemadega ja saadavusega – ka hind on sellega seotud," sõnas Terasmaa.

Ülemöödunud aasta kevadest on alkoholi ja sigarettide müügimahud pea 10 protsenti langenud. "Loodame, et see on hea trend, et inimesed suitsetavad ja joovad vähem," lausus Terasmaa.

Suvel tõuseb käibemaks 24 protsendile.

"Detsembris olime optimistlikud esimese kvartali osas. Optimism on asendunud reaalsusega, sest tulumaks tõusis ja ka tulumaksu tagastus märtsis oli inimestel põhimõtteliselt nullilähedane. Juba märtsis näeme ka, et see on mõjutanud nende ostukäitumist ja me ei sea nii optimistlikke ootuseid juuliks. Sellepärast et kui maksud tõusevad, siis inimene järjekordselt jälle hakkab vaatama, kuidas raha kokku hoida. Ja isegi kui see on psühholoogiline osaliselt, siis see muudab tema käitumist, seal ei ole midagi parata," rääkis Terasmaa.

Selle tulemusel hakkavad tootjad välja käima odavamaid tooteid kallimate asemel. "Toidutootjad kohanevad ja pakuvad neid kategooriaid, mis on rohkem taskukohasemad," sõnas Terasmaa.