Eesti 200-st osalesid kõnelustel Kristina Kallas ja Aleksei Jašin ja Reformierakonna poolt Margit Sutrop ja endine haridusminister ja praegune riigikogu Reformierakonna fraktsiooni asejuht Liina Kersna.

"Me käisime täna läbi kõik haridusastmed ja Eesti 200 ja Reformierakonna esindajad esitasid oma vaateid, mida eri haridusastmetes võiks teha, kus suundumus võiks olla ja leppisime kokku, et järgmisel nädalal jätkame aruteludega spetsiifilisemalt," rääkis Kersna.

Kersna ütles, et kindlasti on suur probleem kõrghariduse rahastamise
jätkusuutlikkus aastal 2027 kokkulepitud mahus.

"Kõrghariduse rahastamise juurdekasv praegu peatub ja meil on vaja leida lahendusi, kuidas kõrgharidusse raha saada. Üldine seisukoht oli, et esimene haridus, nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes võiks jääda tasuta, aga see ei lahenda meie rahamuret," sõnas Kersna.

Järgmised haridused võiksid olla tasulised, ütles Kersna.

"Üks võimalik lahendus, aga see ei lahenda kogu võrrandit ära, on see, et me soodustame ettevõtete annetamisi kõrgkoolidele. Praegu on suurusjärk aastas 20 miljonit eurot, mis tuleb ettevõtetelt, aga nad peavad maksma tulumaksu. Et kui näiteks ettevõte annetab ülikoolile 10000 eurot, siis ta peab maksu riigile lisaks veel maksma üle 3000 euro ja seal on vastuolu, et kui ettevõte võtab
justkui riigi ülesande enda kanda ja annetab ülikoolile, siis riik veel teenib selle pealt. Sellel teemal me kindlasti jätkame," rääkis Kersna.

Kersna tunnistas ka, et Reformierakonnas on eri arvamusi, mis puudutab
kõrghariduse rahastamist ja ka õppemaksu.

"Näiteks üks variant on, et kui me kehtestaksime kõrghariduses kohatasu samas suurusjärgus kui on alushariduses - kümme protsenti miinimumpalgast, mis on 80-90 eurot -, siis seitsme aasta pärast võiks see kõrgharidusse lisada 30 kuni 40 miljonit eurot. See ei ole väga suur raha ja selle süsteemiga kaasneb väga suur bürokraatia ülikoolidele ja see süsteem eeldaks ka õppelaenude ja õppetoetuste süsteemi reformimist," sõnas poliitik.

Kersna lisas, et koalitsioon on juba kokku leppinud, et õppelaen tõuseb 6000 eurole, käendus kaob ära ja pikeneb ka tagasimaksmise aeg.

Teadusvaldkonnas oli kõnelejate ühine arusaam see, et teaduses tuleks bürokraatiat ja projektipõhisust vähendada.

"Ühe protsendi teadusraha sees me analüüsime ja vaatame võib-olla ka ümber kokku lepitud protsendid, täna on nii, et 40 protsenti haridus- ja teadusministeeriumil, 40 protsenti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ja 20 protsenti valdkondlik teadusraha. Ja just nimelt selle valdkondliku teadusraha ümberjaotamise üle me tõenäoliselt hakkame arutama, sest näiteks
sotsiaalministeeriumis selles valdkondlikus teadusrahast 30 protsenti läheb halduskuludeks ja me tahaksime bürokraatiat ja halduskulusid vähendada," rääkis Kersna.

Kõnelejad leppisid kokku selles, et eestikeelsele haridusele üleminekus uus valitsus muudatusi tee ja jätkab sellesama tegevuskavaga ja rahastust kuidagi ei vähenda.

"Me rääkisime ka keskhariduse andmisel riigivastutuse võtmisest. Praegu on nii, et meil on hariduse arengukavas juba ammu kokku lepitud, et aastal 2035 peaks olema põhikoolijärgne üldharidus riigi vastutada. Me oleme seda meelt, et see võiks niimoodi minna, aga kuidas ja milliste etappidega - need arutelud jätkuvad," sõnas Kersna.

Kõnelejad arutasid ka seda, et see tõesti ei ole normaalne, et absoluutselt igal aastal käivad õpetajate palgaläbirääkimised. "Võiksime liikuda selles suunas, et vähemalt kaheks aastaks lepitaks kokku valitsuse tasandil, milline on õpetajate miinimumpalga kasv ja milline on diferentseerimise fondi kasv. Loodame, et see ka õnnestub," sõnas poliitik.

Kersna ütles, et läbirääkijate hinnangul kindlasti peaks suurendama õpetajate palga diferentseerimise fondi, mis annab suurema vabaduse koolijuhile raha jagamisel ja ka koolisisese õpetajate karjäärimudeli rakendamisel.

"Aga need täpsed summad, et kui palju siis saab alampalka tõsta, kui palju saab diferentseerimise fondi tõsta, on juba riigieelarve aruteluküsimuseks," lisas endine haridusminister.

Järgmisel nädalal kohtuvad läbirääkijad eri huvirühmadega ja lõplik koalitsioonileppe tekst peaks olema valmis mai alguses.