Kehtiva süsteemi alusel on õppelaenutaotlejal võimalik oma laenu tagamiseks kasutada eraisikust käendajat või kinnisvaratagatist.

Haridusministeeriumi uuringust selgus, et õppelaenuvõtjale on pinnuks silmas krediidiasutuste poolt määratud lisanõuded, kui soovitakse määrata endale käendajat. Ühe näitena toodi välja, et käendajal peab olema regulaarne ja tõendatav sissetulek viimase kolme kuni kuue kuu kohta, mis vastab vähemalt Eestis kehtivale miinimumpalgale.

Ühtlasi ei tohi käendajal olla ka suuremaid võlgnevusi või makseraskusi, seega võib käendaja või tagatise leidmine olla üks takistustest, mis võib õpilasel laenu taotlemisel tekkida. Haridusministeeriumi hinnangul puudutab teema eriti majanduslikult keerulisematest tingimustest pärit isikuid, kellel on raskem leida sobivat käendajat.

Muudatuse tulemusena muutub küll õppelaen kättesaadavamaks, kuid võib suurendada riski riigitagatise rakendumiseks.

Eraisikust käendajast loobumise pooltargumendina on ministeerium toonud ka välja selle, et õppelaenuvõlglasi on suures pildis väga vähe ja võlgaste arv on langenud uuringu põhjal iga aastaga. Riigikogu õppelaenu koalitsioonitöörühma hinnangul on õppelaenuvõtjad igati usaldusväärne sihtrühm, seega on käendaja nõude kaotamine õigustatud.

95 protsenti õppelaenuvõtjatest eelistavad kasutada käendajat

Lisaks käendaja nõude kaotamisele plaanitakse kaotada ka kinnisvaratagatise kasutamise nõue. Hinnanguliselt kasutab 95 protsenti õppelaenuvõtjatest laenu tagamiseks käendajat ning kinnisvaratagatisi eelistatakse vähem, sest tagatise seadmisega kaasnevad suuremad kulud, sh notaritasu, hindamisakti kulud, tagatise kindlustuse tasu.

Samuti piirab kinnisvaratagatise kasutamist asjaolu, et sageli ei luba pangad kasutada sama tagatist teiste laenukohustuste tagatiseks (nt kodulaen). Seetõttu on haridusministeerium muudatusettepanekuna käsitletud nii käendaja kui ka kinnisvaratagatise nõude kaotamist.

Muudatus lihtsustab taotlemist laenuvõtja jaoks ning muudab laenutaotluse menetlemise pankadele vähem koormavaks.

Pikeneb ka õppelaenu tagasimakse periood

Veel plaanitakse seaduse eelnõuga pikendada õppelaenu tagasimakse perioodi neljakordsele nominaalse õppekava kestusele. Tänu sellele väheneb õpilaste igakuine laenumakse, mis tuleb tasuda peale lõpetamist ja maksed jaotuksid ühtlasemalt pikema perioodi peale. Üliõpilased saavad ka võimaluse pangaga kokkuleppel maksta laen tagasi hoopiski lühema perioodi jooksul.  

Õpingute katkestamise korral tuleb õppelaen ka edaspidi tagasi maksta pooleteisekordse õpitud perioodi jooksul.

Intressi arvestamine algab kohe pärast laenusumma jõudmist üliõpilaseni. Laenu põhiosa tagasimaksmine algab hiljemalt 12 kuud pärast lõpetamist või muul põhjusel koolist lahkumisel. Erandkorras saab pikendada tagasimakse perioodi algust kuni 18 kuuni. 

Õppelaenu kommertsintressimäär on kavas langetada 1,2 protsendile pluss kuue kuu euribor ning üliõpilaste poolt tasutava intressimäära ülempiir langeks samuti viielt protsendilt neljale protsendile.

Eelnõu seletuskirjas on ka ettepanek tõsta alates sügisest õppelaenu maksimumsumma 6000 euroni ja muuta laenu maksimummäära kehtestamise ajaraami. See lepitakse kokku riigieelarve läbirääkimistega ja kehtestatakse riigieelarve seadusega, et eelarves oleks võimalik arvestada lisakuludega. Praegu kehtestatakse õppelaenu maksimummäär iga aasta 1. juuliks valitsuse korraldusega. 

Kallas: lõpuks teeme selle reformi ära

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et õppelaenu reform on vajalik selleks, et muuta õppelaen üliõpilastele atraktiivsemaks ja paindlikumaks. 

"Vajadusest reformida õppelaenusüsteemi on räägitud aastaid, nüüd teeme reformi ära. Õppelaen peab pakkuma õppijatele piisavalt tuge eluks vajalike kulutuste katmisel ja selle suurus peab võimaldama keskenduda õppimisele, mitte õppimise kõrvalt töötamisele," sõnas Kallas.

Seadusemuudatust on kavandatud pikema aja jooksul ning eelnõu väljatöötamiskavatsus valmis juba 2024. aasta lõpus. Reform jõustub praeguse kava kohaselt 1. septembrist 2026.